Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kn 15:1-22
Juuda kuningas Asarja (Ussija)1Iisraeli kuninga Jerobeami kahekümne seitsmendal aastal sai kuningaks Juuda kuninga Amasja poeg Asarja.
2Ta oli kuningaks saades kuusteist aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas viiskümmend kaks aastat; ta ema nimi oli Jekolja, Jeruusalemmast.
3Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu tema isa Amasja oli teinud.
4Ometi ei kadunud ohvrikünkad, vaid rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.
5Ja Issand nuhtles kuningat nõnda, et see jäi pidalitõbiseks kuni oma surmapäevani ja elas omaette kojas; aga Jootam, kuninga poeg, oli kojaülemaks ja mõistis kohut maa rahvale.
6Ja mis veel tuleks öelda Asarjast ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
7Ja Asarja läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde Taaveti linna; ja tema poeg Jootam sai tema asemel kuningaks.
Iisraeli kuningas Sakarja8Juuda kuninga Asarja kolmekümne kaheksandal aastal sai Sakarja, Jerobeami poeg, Samaarias Iisraeli kuningaks kuueks kuuks.
9Tema tegi kurja Issanda silmis, nõnda nagu tema isad olid teinud; ta ei loobunud Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.
10Ja Sallum, Jaabesi poeg, pidas tema vastu vandenõu ja lõi ta rahva ees surnuks ning sai tema asemel kuningaks.
11Ja mis veel tuleks öelda Sakarjast, vaata, sellest on kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus.
12Nõnda läks täide Issanda sõna, mis ta oli rääkinud Jehule, öeldes: „Su pojad istuvad Iisraeli aujärjel neljanda põlveni!” Ja see sündis nõnda.
Iisraeli kuningas Sallum13Juuda kuninga Ussija kolmekümne üheksandal aastal sai kuningaks Sallum, Jaabesi poeg, ja ta valitses Samaarias ühe kuu.
14Siis tuli Tirsast Menahem, Gaadi poeg, tuli Samaariasse ja lõi Samaarias surnuks Sallumi, Jaabesi poja, ning sai tema asemel kuningaks.
15Ja mis veel tuleks öelda Sallumist ja tema vandenõust, mida ta pidas, vaata, sellest on kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus.
16Sel ajal hävitas Menahem Tifsahi ja kõik, kes seal olid, ja selle maa-alad Tirsast alates, sellepärast et nad temale ei avanud; nõnda hävitas ta selle ja lõikas lõhki kõik rasedad naised.
Iisraeli kuningas Menahem17Juuda kuninga Asarja kolmekümne üheksandal aastal sai Menahem, Gaadi poeg, Samaarias Iisraeli kuningaks kümneks aastaks.
18Tema tegi kurja Issanda silmis; ta ei loobunud kogu oma eluajal neist Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.
19Puul, Assuri kuningas, tungis maale ja Menahem andis Puulile tuhat talenti hõbedat, et too lööks temaga käed kokku ja kinnitaks kuningriigi tema kätte.
20Ja Menahem nõudis seda raha Iisraelilt, kõigilt rikastelt meestelt, et anda see Assuri kuningale: igaühelt viiskümmend seeklit hõbedat. Siis läks Assuri kuningas tagasi ega jäänud sellele maale.21Ja mis veel tuleks öelda Menahemist ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
22Ja Menahem läks magama oma vanemate juurde ja tema poeg Pekahja sai tema asemel kuningaks.
Tänane peatükk algab Juuda kuninga Asarja looga ning lõpeb tema poja Jootamiga. Asarja, ehk Ussija vallitses Jeruusalmmas kauem isegi Jerobeam II-st, kes oli Samaarias. Nende valitsemisajad kattusid umbes 15 aasta vältel ning nad mõlemad olid tavapärases mõistes edukad. Ometi pühendatakse ka Asrjale vaid 7 salmi ja peamine, mis meile öeldakse on see, et Issand lõi teda pidalitõvega. Asarja mõjukusest saame enam teada 2Aj 26. peatükist ning ka Jesajalt, aga on tõeliselt kurb, et peamine elulooline fakt mis inimestele Ussija puhul meenub see, et ta suri! Siinkohal on kohane küsida, mis on jäänud meile meelde juhtidest, kelle juhtimise all oleme elanud? Kas meil on samad väärtused hindamise aluseks kui 2 Kuningate raamatu autoril? Ja mida tahaksime, et mäletataks meie elust?
Asarja ja Jootami loo vahele on autor asetanud kurva loo viiest kuningat, kes eelnesid Iisraeli kõige viimasena valitsenud kuningale. See on lugu täis vägivalda, salamõrvu, reetmist ja terrorismi. Menahem (s 17-22) tõuseb siin eriliselt esile kui see, kes läbinisti kurjana ka oma võimu kuritarvitas. Ta hävitas vägivalla läbi kõik need rahva hulgast, kes keeldusid tema nõudmisi toetamast, tappes isegi sündimata lapsed koos nende emadega - püüdes sel viisil oma ülemvõimu demonstreerida. Ta ise püsisi võimul vaid selle läbi, et orjastas oma rahva Iisraeli tolle ajastu teise supervõimu, Assüüria alla. Tundub nagu poleks Iisraeli sel ajal enam jäänud mingit jälge lepingust Jumlaga või mäletust, et nad peaksid teenima armastavat ja õiglast Jumalat. Jumal ei olnud neid hüljanud, aga rahvas oli hüljanud Jumala. Veel 13. ja 14 peatükis esile tulnud hallid varjundid olid nüüd muutunud pöördumatult mustaks ja tekib kiusatus lugedes need osad lihtsalt vahele jätta. Ometi arvas Jumal heaks ka need ülestähendused oma Sõnasse lisada. Tema soov on et mõistaksime mil määral võib võim inimest rikkuda - ning et oskaksime sellele vastu seista.
Selle kommentaari autor: Mary Evans