Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kn 18:1-16
Juuda kuningas Hiskija1Ja Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja kolmandal aastal sai kuningaks Hiskija, Juuda kuninga Aahase poeg.
2Tema oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Abi, Sakarja tütar.
3Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta isa Taavet oli teinud.
4Tema kõrvaldas ohvrikünkad, purustas sambad, raius maha viljakustulbad ja pihustas vaskmao, mille Mooses oli teinud; sest kuni nende päevadeni olid Iisraeli lapsed suitsutanud sellele; seda kutsuti Nehustaniks.
5Tema lootis Issanda, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda.
6Tema kiindus Issandasse ega lahkunud tema järelt, vaid pidas tema käske, mis Issand oli Moosesele andnud.
7Ja Issand oli temaga; kõikjal, kuhu ta läks, oli tal edu. Ta hakkas vastu Assuri kuningale ega teeninud teda.
8Ta lõi vilisteid kuni Assani ja selle maa-aladeni, niihästi vahitorne kui kindlustatud linnu.
Samaaria alistatakse9Aga kuningas Hiskija neljandal aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja seitsmendal aastal, tuli Assuri kuningas Salmaneser Samaaria vastu ja piiras seda
10ning vallutas selle kolme aasta pärast. Hiskija kuuendal aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea üheksandal aastal, vallutati Samaaria.
11Ja Assuri kuningas viis Iisraeli Assurisse ning saatis nad Halahhi ja Haabori jõe äärde Goosanis ja meedlaste linnadesse,
12sellepärast et nad ei olnud kuulanud Issanda, oma Jumala häält, vaid olid rikkunud ta lepingu, kõik selle, mis Mooses, Issanda sulane, oli käskinud; nad ei kuulanud seda ega teinud selle järgi.
Assuri sõjakäik Juuda vastu13Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need.
14Siis läkitas Juuda kuningas Hiskija Laakisesse Assuri kuningale ütlema: „Ma olen pattu teinud. Mine mu kallalt ära! Mis sa mulle peale paned, seda ma tahan kanda!” Ja Assuri kuningas pani Juuda kuninga Hiskija peale kolmsada talenti hõbedat ja kolmkümmend talenti kulda.
15Ja Hiskija andis kõik Issanda kojas ja kuningakoja varanduste hulgas leiduva hõbeda.
16Sel korral raius Hiskija ära Issanda templi uksed ja piidad, mis Juuda kuningas Hiskija ise oli karranud, ja andis need Assuri kuningale.
Milline kergendus! Rahvas on saanud hea kuninga, kellest kuningate raamat räägib. Muidugi tegi isegi Hiskija vigu, samuti Joosija. See pole aga oluline. Hiskija püüdis südamest Jumalat teenida, ta tegi selle nimel ebapopulaarseid otsuseid ja oli lõpuni ustav. See kirjakoht on julgustav ning lootust sisendav. Ka tavaline inimene võib olla Jumalale meelepärane. Isegi üldiselt korrumpeerunud kuningate hulgas oli neid, kes jäid ustavaks. Hiskija polnud küll alati poliitiliselt edukas, kuid see ei muuda asja.
Hiskija purustas vaskmao, mida tänapäeval nähtaks vandalismina. Ka Jumala mineviku õnnistuste sümbol võib saada vaimulikuks takistuseks ja ebajumalaks. Ainus võimalus oli see hävitada. Iga põlvkond peaks otsustama, millised objektid või traditsioonid meie kirikus ei võimalda enam Jumalat õigesti teenida. Mõnele võivad need olla väga kallid. Kas julgeme neid nimetada ja vajadusel kõrvaldada?