Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Vastuargumendid

Reede, 21. Oktoober 2016

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kn 18:17-37

Assuri sõjakäik Juuda vastu
17Aga Assuri kuningas läkitas Laakisest ülemjuhataja, ülemkammerhärra ja ülemjoogikallaja suure väehulgaga Jeruusalemma kuningas Hiskija vastu. Need tulid ja jõudsid Jeruusalemma. Kui nad olid tulnud ja pärale jõudnud, siis nad peatusid ülatiigi veejuhtme juures, mis on Vanutajavälja maantee ääres.
18Ja kui nad hüüdsid kuningat, siis läksid välja nende juurde Eljakim, Hilkija poeg, kes oli kojaülem, kirjutaja Sebna ja nõunik Joah, Aasafi poeg.
19Ja ülemjoogikallaja ütles neile: „Öelge ometi Hiskijale: Nõnda ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: Mis lootus see on, mida sa hellitad?
20Sa arvad, et paljad sõnad on nõu ja jõud võitluseks. Kelle peale sa nüüd loodad, et oled mulle vastu hakanud?
21Vaata, nüüd sa loodad Egiptuse, selle murtud pillirookepi peale, mis tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale toetub. Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas, kõigile, kes loodavad tema peale.
22Või kui te mulle ütlete: Me loodame Issanda, oma Jumala peale, kas pole siis mitte tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija kõrvaldas, öeldes Juudale ja Jeruusalemmale: Selle altari ees te peate kummardama Jeruusalemmas!?
23Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke!
24Kuidas sa siis saaksid tagasi tõrjuda asevalitseja, ühe mu isanda vähimaist sulaseist? Aga sa loodad Egiptuse, tema sõjavankrite ja ratsanike peale!
25Kas ma siis nüüd ilma Issandata olen tulnud selle paiga vastu, et seda hävitada? Issand ise ütles mulle: Mine sinna maale ja hävita see!”
26Siis ütlesid Eljakim, Hilkija poeg, Sebna ja Joah ülemjoogikallajale: „Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva rahva kuuldes!”
27Kuid ülemjoogikallaja vastas neile: „Kas mu isand on mind läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka müüri peal istuvatele meestele, kes koos teiega peavad sööma oma rooja ja jooma oma kust!”
28Ja ülemjoogikallaja astus ette ning hüüdis valju häälega juudi keeles, rääkis ja ütles: „Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõna!
29Nõnda ütleb kuningas: Ärge laske endid Hiskijast petta, sest tema ei suuda teid päästa minu käest!
30Ärgu pangu Hiskija teid lootma Issanda peale, öeldes: Issand päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte!
31Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: Tehke minuga alistusleping ja tulge välja minu juurde, siis te võite süüa igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma kaevust vett,
32kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane, vilja ja veini maa, leiva ja viinamägede maa, õlipuude ja mee maa, ja te jääte elama ega sure. Aga ärge kuulake Hiskijat, sest tema ässitab teid, kui ta ütleb: Issand päästab meid!
33Kas on muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri kuninga käest?
34Kus on Hamati ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi, Heena ja Ivva jumalad? Kas need päästsid Samaaria minu käest?
35Kes kõigi teiste maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest, et Issand peaks päästma Jeruusalemma minu käest?”
36Aga rahvas vaikis ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune oli kuninga käsk, kes oli öelnud: „Ärge vastake temale!”37Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, kirjutaja Sebna ja nõunik Joah, Aasafi poeg, Hiskija juurde, riided lõhki käristatud, ja kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad.

Hiskija maksis kõrget hinda oma ebaõnnestunud mässu eest Assuri vastu. Assuri kuningas ei leppinud sellega, vaid saatis oma väe Jeruusalemma vastu. Ta püüdis kasutada diplomaatiat, kuid see ei toiminud Hiskija juures. Salmaneseri esindajad olid väga osavad, rääkisid heebrea keelt ja püüdsid neid veenda, et Juuda ei suuda vastu pidada. Kasutati ka religioosseid argumente (s 4, 22). Paljud Judea elanikud võisid uskuda, et Jumal ise on olukorra tekitanud. Assuri kuningale ei vastatud (s 36), kuid ohust saadi aru. Tänapäeva vaenlane on erinev, kuid paljud püüavad ka praegu meid veenda, et Jumalale loota ei tasu ning parem on maailma väärtused omaks võtta. Väline surve võib tulla teistelt usunditelt või materialismilt, kuid eesmärk on sama – sundida meid üldise vooluga kaasa minema. Tänu Jumalale, leidub veel Hiskija sarnaseid inimesi, kes loodavad Jumalale ja seisavad kindlalt. On ka neid, kes seisavad vaikselt ega anna alla.

Kas minu usaldus Jumala vastu on piisavalt tugev, et meie kultuuri vastuargumentide ees kindlaks jääda, ka siis kui olukorrad näivad lootusetud?