Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kn 19:1-19
Jesaja kuulutab Jeruusalemmale pääsemist1Kui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Issanda kotta.
2Ja ta läkitas kojaülem Eljakimi, kirjutaja Sebna ja preestrite vanemad, kotiriided seljas, prohvet Jesaja, Aamotsi poja juurde,
3et need ütleksid temale: „Nõnda ütleb Hiskija: See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu.
4Vahest Issand, su Jumal, kuuleb siiski kõiki ülemjoogikallaja sõnu, selle sõnu, kelle tema isand, Assuri kuningas, läkitas teotama elavat Jumalat, ja nõuab aru nende sõnade pärast, mida Issand, su Jumal, on pidanud kuulma? Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes on veel olemas!”
5Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juurde,
6siis ütles Jesaja neile: „Öelge oma isandale nõnda: Nii ütleb Issand: Ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, millega Assuri kuninga poisid mind on teotanud!
7Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb kuulujuttu, siis ta läheb tagasi oma maale ja ma lasen ta langeda mõõga läbi ta oma maal.”
8Ja ülemjoogikallaja pöördus tagasi ning leidis Assuri kuninga sõdivat Libna vastu; sest ta oli kuulnud, et too oli Laakisest edasi läinud.
9Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast: „Vaata, ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu”, siis ta läkitas käskjalad taas Hiskija juurde, öeldes:
10„Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte!
11Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama!
12Kas rahvaste jumalad päästsid need, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevad edenlased?
13Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?”
14Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette.
15Ja Hiskija palvetas Issanda ees ning ütles: „Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa.
16Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silmad ja vaata! Kuule Sanheribi sõnu, selle sõnu, kes on läkitanud teotama elavat Jumalat!
17See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud rahvaid ja nende maid
18ja on heitnud tulle nende jumalad, sest need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada.
19Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid ometi tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, üksi oled Jumal!”
Hiskija usaldas Jumalat, kuid olukord oli raske ja inimesed olid hukkumas. Mitte kõik meist pole seisnud silmitsi sellise olukorraga, kuid me kõik oleme kogenud lootusetust. Õnneks on Jumal saatnud selliseid inimesi nagu Jesaja, kellelt saame nõu ja eestpalveid. Sellised inimesed aitavad meid taastada õiget perspektiivi. Keegi ei ela maailmas üksinda ja seepärast on oluline side kohaliku kogudusega, kus leiame julgustust ja saame teisi julgustada.
Assüürlased alavääristasid judealaste usku Issandasse. Jumal ei luba seda. Nii Assuri väed kui Hiskija said õiglase vastuse. Vaenlane taandus, kuid tõenäoliselt plaaniga hiljem uuesti rünnata. Kindlasti ei meeldinud nende kuningale kuulujutt, et Assur kardab Judea Jumalat. Ta usaldas oma jõudu ja sõjaväge. Teistel rahvastel olid oma jumalad, kes ei aidanud neid. Miks oleks Hiskija Jumal pidanud neist erinema? See vaidlus meenutab tänapäeva vastasseisu ateistidega, nagu seda on näiteks Richard Dawkins.