Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 9:14-32
Jeesus tervendab langetõbise poisi14Ja kui nad tulid jüngrite juurde, nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid jüngritega vaidlemas.
15Niipea kui rahvahulk Jeesust nägi, olid nad kõik väga hämmastunud, jooksid tema juurde ja tervitasid teda.
16Ja Jeesus küsis neilt: „Miks te vaidlete nendega?”
17Keegi rahva hulgast vastas talle: „Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on keeletu vaim,
18ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud.”
19Aga tema vastas neile: „Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu juurde!”
20Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust ajades.
21Ja Jeesus küsis tema isalt: „Kui kaua see juba temaga nõnda on?” Aga tema ütles: „Lapsest saadik,
22ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda hukata. Aga kui sa midagi võid - tunne meile kaasa ja aita meid!”
23Aga Jeesus ütles talle: „Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub.”
24Otsekohe hüüdis lapse isa: „Ma usun, aita mind mu uskmatuses!”
25Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu: „Sina keeletu ja kurt vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema sisse!”
26Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on surnud.
27Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja poiss tõusis püsti.
28Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta jüngrid temalt omavahel olles: „Miks meie ei suutnud seda välja ajada?”
29Ja Jeesus ütles neile: „See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega.”
Jeesus kuulutab teist korda ette oma surma ja ülestõusmist30Ja kui nad sealt lahkusid, rändasid nad läbi Galilea. Ja Jeesus ei tahtnud, et keegi teda ära tunneks,
31sest ta õpetas oma jüngreid ja ütles neile, et Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja kui ta on tapetud, tõuseb ta kolme päeva pärast üles.
32Neile aga jäi see ütlus arusaamatuks ja nad kartsid temalt seletust küsida.
Väliselt võime noogutada, kui kuuleme räägitavat ristiteest, kuid kas me sisimas samal ajal vaikselt ei looda, et too kannatus puudutab vaid teisi inimesi - kristlasi Kongos, Iraanis või Põhja-Indias? Tegelikult tahame ju turvalisust ja edu - ja kindlasti pole see vaimuliku soovina halb. Midagi sarnast võis toimuda ka Jeesuse jüngrite mõtlemises, sest vaid nädala eest oli Jeesus neile rääkinud, milline Tema järgimine reaalselt välja näeb. (8:34-38).
Jüngrid olid justkui edu laineharjal, kui nad Jeesuse poolt läkitatuina ja tema poolt antud meelevallaga kuulutasid, tervendasid ja kurje vaime välja ajasid. See kõik tundus lausa imeline! Kuid kujutlege nende tundeid nüüd, kui nad näevad kuidas rahutuks muutunud rahvahulk pöördub kergendatult Jeesuse poole, ja kui nad kuulevad lapse isa ütlemas: “ Ma palusin sinu jüngritel see kuri vaim välja ajada, kuid nad ei suutnud.” Jüngritel puudub vägi ja see ei ole hea tunne. Hea ei ole ka olla nii haavatav tollaste vaimulike juhtide lõikavate argumentide käes (s 14,16). Kas jüngritele oli edu pähe löönud, muutes nad kannatavate inimestega tegelemises hoolimatuteks ja libekeelseteks? Ehk vajasid ka nemad õppetundi nii raskelt kätte tulnud usust, nagu oli poisi isal (s 24)?
Vähemalt on jüngrid Jeesusega ausad (s 28). Jeesuse vastus aga osutab, et jüngritel tuleb palju põhjalikumalt õppida seda, mis tähendab olla sõltuv Jumalast. James Fraseri töö kokkuvõtted Hiinas, Lisu rahva hulgas Yunnani provintsis, sisaldavaid mitmeid liigutavaid lugusid sellest, kuidas Jamesil oli vaja õppida ja üha uuesti sügavamalt palvetama. "James oli hakanud ette kujutama, et võit on automaatne. Ta kujutles, et küla küla järel pöördub Kristuse poole, kui ta palvetab ... Nüüd aga nägi ta, et iseka ja üleoleva suhtumisega ei olnud midagi peale hakata, see peitis endas vale tüüpi usaldust. “ Hiljem kirjutas James nii: "Vaimule äraütlemine osutus väga tõsiseks hoobiks, peale kõike juhtunut käin ma Issanda ees palju alandlikumalt - jah, ja saatana ees ka.”
Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth