Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 3:1-12 (22)
Jumal kutsub Moosese1Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde.
2Seal ilmutas ennast temale Issanda ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära.
3Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle.”
4Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!”
5Siis ta ütles: „Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!”
6Ja ta jätkas: „Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata.
7Ja Issand ütles: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu
8ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab, kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste asupaika.
9Vaata, nüüd on Iisraeli laste hädakisa jõudnud minuni ja ma olen ka näinud rõhumist, millega egiptlased neid rõhuvad.
10Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!”
11Kuid Mooses ütles Jumalale: „Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?”
12Aga tema kostis: „Mina olen sinuga, ja see olgu sulle tähiseks, et mina sind olen läkitanud: kui sa rahva Egiptusest oled välja viinud, siis te teenite Jumalat sellel mäel.”
Meie lugu, mis viimase kahe peatüki jooksul on läbinud kaheksa kümnendit, jääb korraga seisma “põõsa” ees (kõik teavad, mis põõsas see on!) kusagil kõrbe tagaosas. Rabid ütlevad, et Jumal kõneles Moosesega okaspõõsast selleks, et näidata, et Tema au võib särada ka läbi meie. Kohtame nüüd esimest korda Piiblis sõna “püha” - pühadust jumaliku ligiolemise kaudu, mille sümboliks on tuli (1Ms 15:17 2Ms 19:18, 5Ms 4:11-12 ). Kas tuli võiks olla sümboliks ka orjuse piinale, millel ei lastud Iisraeli hävitada, nii madalal nagu nad ka tol hetkel olid?
Mind kõnetab imetlust tekitavalt see lugu, mis on tasakaalustatud Iisraeli mineviku (“teie isade Jumal”) ning nende aulise tuleviku (“Maa mis voolab piima ja mett”) vahel. Olen haaratud ajavoolust, ruttavast muutuste jõest, mis loosse süvenedes heidab mind otse minevikust tulevikku. Ning kõigi nende muutuste allikaks on Jumal, kes ON, Jumal kes on SEAL, Tema, kes pole mitte suur “Ma olin”, vaid suur “Ma olen!” Loetud tekst ei ilmuta üksnes Jumalat, kes ON. Vaatlen lähemalt neid enam kui 20 verbi (tegusõnad, mis kirjeldavad, mida Jumal TEEB). Näen vaimusilmas Moosest, kelle erutus kasvab, kui Jumal ütleb “Ma olen näinud…. ma olen kuulnud…..ma hoolin….ma tulen teie juurde…. ma olen näinud.” (s 7-9).
Võibolla mõtles Mooses tol hetkel iseeneses: “Suurepärane! Imeline!” Aga siis korraga ütleb Jumal “Sina oled see, keda ma läkitan vaarao juurde; ja sina oled see, kes toob mu rahva välja Egiptusest”!
Jumal on praegu ka minuga. Ma tean Tema nime. Ma tunnen Tema püha olemust. Ma tean, et läbi mistahes olukordade, toob Ta mind sellesse tulevikku, mille Tema armastus on mulle ette näinud.”
Selle kommentaari autor: Howard Peskett