Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 22:54-62
Peetrus salgab Jeesuse54Aga nad võtsid Jeesuse kinni ja viisid ära ja tõid ülempreestri majja. Ent Peetrus järgnes eemalt.
55Ja kui nad keset õue tule süütasid ja üheskoos maha istusid, istus ka Peetrus nende sekka.
56Aga üks teenijatüdruk nägi teda tule valgel istuvat ja ütles ainiti tema peale vaadates: „Ka tema oli koos Jeesusega.”
57Peetrus aga salgas: „Naine, ma ei tunne teda.”
58Natukese aja pärast lausus üks mees Peetrust nähes: „Ka sina oled nende seast.” Peetrus aga lausus: „Inimene, ma ei ole.”
59Ja umbes tund aega hiljem kinnitas seda keegi teine: „Tõepoolest, ka tema oli Jeesusega, ta on ju galilealane.”
60Peetrus aga ütles: „Inimene, ma ei mõista, mida sa räägid.” Ja otsekohe, kui ta alles rääkis, laulis kukk.
61Ning Issand pöördus ja vaatas Peetrusele otsa ja Peetrusele tuli meelde Issanda sõna, kuidas ta temale oli öelnud: „Enne kui täna kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.”
62Ja sealt välja minnes puhkes ta kibedasti nutma.
Peetrus järgis vangivõtjate hulka kuni ülempreestri õueni. Suurt õueala ümbritsesid uhked hooned, millesse oli koondatud juutide usuline ja poliitiline mõjuvõim ning rikkus. Peetrus võis tõenäliselt kogeda sinna jõudes juba masendust. Ta oli Getsemani aiast lahkunud murest murtuna sündmuste arengu pärast. Ja just selles õues, nende uhkete hoonete keskel, kui Peetrus tunneb end väikse ning tühisena - peab ta läbi tegema usuproovi. Mis suhe tal Jeesusega on?
Taas oli Peetruse süda saanud suurte jõudude võitlusväljaks. Jälle peab ta valima! Üsna ilmselt oleks ta kõige meelsamini valinud anonüümse pealtvaataja rolli, aga sisemine sund vedas ta Jeesuse järel otse ülempreestri õuele. Ja nüüd tuleb see teenjatüdruk teda kiusama küsimusega tema suhtest Jeesusega. Lausa kolm korda pressiti Peetrusele peale Jeesuse järgija rolli - ja kõigil kolmel korral eitas ta kõike. Ta eitas isegi seda, et ta tunneb Jeesust. Ta eitas, et ta kuulub jüngrite hulka. Selliselt salgas ta tohutu palju. Ta lõhkus ise ära oma usu aluse.
Kukk, kes viimasena kires - kinnitas aga Jeesuse sõnu ja siis Peetrusele meenus. Luukas ütleb, et sel hetkel Jeesus “pöördus ja vaatas Peetrusele otsa, ja Peetrusele tuli meelde Issanda sõna” (s 61). Oma südame sügavuses Peetrus kartis ja armastas seda Issanda silmavaadet. Ning enda reeturlikkuse pärast nuttes rajas Peetrus ikkagi oma lootuse Jeesusele - mitte enam iseenesele. Selles oli ka tema pääsemine - Issandale lootmises (vastu igasugust täenäosust).
Kaasaja maailma võimumängude ja jõukuse keskel on ka meil sageli raske tunnistada endid Jeesuse järgijateks. Võime sel viisil muutuda naerualusteks. Ja teinekord tuleb meil selleks, et tunnistada end Jeesuse omadeks, muutuda lausa poliitiliselt ebakorrektseteks
Selle kommentaari autor: Aki MIettinen