Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 23:26-46
Jeesus lüüakse risti26Kuid teda ära viies said nad kätte kellegi Siimona Küreenest, kes oli maalt linna tulemas, ja panid risti tema selga, et ta kannaks seda Jeesuse järel.
27Ent Jeesusega käis kaasas suur hulk rahvast ja naisi, kes endale vastu rindu lüües teda itkesid.
28Jeesus aga ütles nende poole pöördudes: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast,
29sest vaata, päevad tulevad, mil öeldakse: Õndsad on sigimatud, ja ihud, mis ei ole ilmale kandnud, ja rinnad, mis ei ole imetanud!
30Siis hakatakse ütlema mägedele: Langege meie peale! ja küngastele: Katke meid!
31Sest kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga?”
32Aga ka kaks muud kurjategijat viidi hukkamisele koos temaga.
33Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse sinna risti, samuti kurjategijad - ühe temast paremale, teise vasemale.
34[Aga Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!”] Aga nad heitsid liisku tema rõivaid jagades.
35Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama. Aga ülemadki irvitasid Jeesuse üle: „Teisi on ta päästnud, päästku iseennast, kui ta on see äravalitu, Jumala Messias!”
36Ja ka sõdurid teotasid teda, astudes ta juurde, tuues talle äädikat
37ja öeldes: „Kui sa oled juutide kuningas, päästa iseennast!”
38Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas.
39Aga üks ristil rippuvaist kurjategijaist teotas Jeesust: „Eks sa ole Messias? Päästa siis iseennast ja meid!”
40Aga teine sõitles teda: „Karda ometi Jumalat, kuna sa oled sellesama karistuse all!
41Meie küll õigusega, sest me saame kätte, mis meie teod on väärt, aga tema ei ole teinud midagi sündmatut.”
42Ja ta ütles: „Jeesus, mõtle minu peale, kui sa tuled oma kuningriiki!”
43Ja Jeesus ütles talle: „Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis.”
Jeesus sureb ristil44Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat,
45sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki.46Ja Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!” Seda öeldes heitis ta hinge.
Mõned aastad tagasi soovisid meie kiriku juhid, et kogudus saaks seda väga tuttavat lugu vaadata värske pilguga. Ühel pühapäeval pandi kiriku uksed kinni ja julgustati inimesi koos vaatama filmi “Kristuse kannatused”. Paljudele tundus selline teguviis imelik, jätta ära jumalateenistus selleks, et vaadata filmi, kuid just see film maalis mu silme ette väga eredates värvides pildi ristilöömise kohutavast sündmusest, millest aastaid olin seni vaid lugenud. Kui lugesid tänast kirjakohta - milliseid uusi detaile panid tähele? Võta ja loe kogu tekst veel üks kord, kui võimalik mõnes teises tõlkes või versioonis.
See, mida mina märkasin olid need, keda sunniti tegema otsust Jeesuse suhtes. Siimonat Küreenest ei kutsutud osalema, teda sunniti risti kandma. Huvitav, millised oli sellel teekonnal tema mõtted? Kas ta tundis end häbistatuna, et teda rahva hulgast välja kutstuti, või oli ta vihane tugevalt relvastatud sõdurite peale, või tundis häbi koos hukkamõistetud mehega? Mõned inimesed vaimulikustavad seda sündmust: “Oh, meil kõigil on oma rist kanda, kas pole?”, kuid Siimona jaoks oli Jeesuse järgimine palju raskem kui ta iial oleks ette kujutanud. Millal on Jeesuse järgimine viinud sind väga raskele teele?
Ja siis olid seal need kurjategijad - teine teisel pool Jeesust. Selline kohtumine Jeesusega toimus täiesti nende tahte vastaselt. Esimene neist oli vihane, sarkastiline ja mõnitav (s 39), kuid teine reageeris olukorrale sisemise arusaamise ja kahetsusega ( s 40-42). Olen 13 aastat olnud Vangla Osadusteenistuse töötegija ning kuulnud palju kordi liikumise algataja, Chuck Colsoni jutlustamas sellel teemal vangidele. Korduvalt olin südamest liigutatud, nähes mehi, kes teadsid, et nad olid süüdi Jumala ja inimeste ees, vastamas usuga sõnumile Jeesuse ristisurmast. Ja kuigi mina sain peale teenistust vanglast välja jalutada, olid Jeesusele kõige lähemale saanud just need vangid, kes olid meelt parandadnud.
Selle kommentaari autor: Whitney Kuniholm