Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 24:13-35
Jeesus ilmub jüngritele Emmause teel13Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus.
14Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.
15Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas.
16Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.
17Aga Jeesus ütles neile: „Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?” Ja nad jäid kurvalt seisma.
18Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: „Sina vist üksi oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?”
19Ja ta küsis neilt: „Mis siis?” Nemad ütlesid talle: „See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees,
20kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud.
21Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist.
22Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma.
23Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab.
24Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.”
25Ja tema ütles neile: „Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!
26Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?”
27Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.
28Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi.
29Aga nemad käisid talle peale, öeldes: „Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!” Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda.
30Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile.
31Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist.
32Ja nad ütlesid teineteisele: „Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?”33Ja nad tõusid ning pöördusid selsamal tunnil tagasi Jeruusalemma ning leidsid koos olevat need üksteist ja nende kaaslased,
34kes ütlesid: „Issand on tõesti üles äratatud ja on end näidanud Siimonale.”
35Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema leivamurdmisest ära tundnud.
Mulle tundub, et ma mõistan, miks Jeesus tundis jüngrite uskmatuse ja taipamatuse pärast maendust (s 25). Peale kõike seda, mis Ta neile aastate jooksul õpetanud ja näidanud oli, ja peale kõike, mis Ta oli kannatanud viimastel päevadel, kuulda neid ütlemas: “Ta oli prohvet….”( s 19). Pane ka tähele kui vähe need julguse kaotanud jüngrid üldse olid millestki aru saanud - “Aga meie lootsime….”( s 21). Mineviku vormis - “lootsime”! Nende silmis oli Jeesus läbikukkunud. Kõik oli läbi.
Miks on mõnel inimesel nii raske aru saada, kes Jeesus tegelikult on? Selleks võib olla mitmeid põhjuseid, kuid tänases loos olid need jüngrid näinud Jeesust peamiselt nende rahvusliku päästjana (s 21; vt ka Ap1:6) ja see oli probleem. Mul on üks hea sõber, kellel on kõik oluline ristisu kohta teada, kuid kes kõhkleb uskumast- osalt sellepärast, et tema meelest toetavad paljud kristlased poliitilist suunda, mida tema ei jaga. Loomulikult peab meie usk mõjutama ka kogu meie maailmavaadet, sh poliitilisi vaateid, kuid mil iganes kasutame Jeesust vahendina mingi eesmärgi saavutamiseks, me tegelikult petame ennast ja teisi. Jeesus ütles, et see on rumalus ( s 25).
Parim viis sellest eksituset hoiduda on mõista Piibli suurt lugu - suurt päästmise lugu mis on põimitud läbi terve piibli (s 27). Ka kaasajal arvavad paljud, et Jumala päästeplaan algas sõimes ning lõppest tühja hauaga, aga Jeesus selgitas kannatlikult, et “kogu Pühakiri” osutas Temale, ja sellepärast on ka meie elus oluline omandada harjumus lugeda nii Vana kui Uut Testamenti.
Alles siis kui jüngrid istusid Jeesusega lauas tundsid nad Ta ära (s 31). Sel hetkel muutusid nende poliitilised ja rahvuslikud plaanid põrmuks. Ainus mõte mis neid täitis oli “See on tõesti tõsi!” (s 34) - ja see on tänini kristluse nurgakivi.
Selle kommentaari autor: Whitney Kuniholm