Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 24:1-12
Jeesuse ülestõusmine1Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud.
2Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat.
3Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu.
4Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas.
5Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: „Mis te otsite elavat surnute juurest?
6Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas,
7öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.”
8Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad.
9Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.
10Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele,
11ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.
12[Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.]
Täna tähistavad usklikud üle maailma seda kõige olulisemat ristisus tõde: Jeesus Kristus tõusis üles surnuist. Luukas annab meile faktid. Kivi haua suu eest veeretati eemale (s 2), Jeesuse ihu oli kadunud ( s 3), ja kaks inglit ilmusid ning selgitasid, mis juhtunud oli (s 4-7). See on tuttav lugu, isegi juhuslikule kirikukülastajale, aga ei maksa unustada: see on ka ristiusu tuum - kui eemaldada see, siis kukub kokku kõik ülejäänud. Nii nagu kirjutab Paulus: “ Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk. “(1Kr 15:14).
Kust me teame, et see kõik tõesti nii ka juhtus? Esiteks - olukorrast tulenevad tõendid: haud oli tühi ning keegi ei suutnud tuua Jeesuse kadunud ihu tagasi, isegi mitte Tema vaenlased.
Teiseks, pealtnägijad: Maarja Magdaleena ning ülejäänud naiste grupp (s 1,10), Kleopas ja tema sõber (s 13-32), jüngrid - nii Jeruusalemmas (s 36-49), kui ka Galilea järve ääres; ning viimaks enam kui 500 inimest, kellele Jeesus end ilmutas (Jh 21; 1Kr 15:6).Siis - kaudsemad tõendid: kui panna kokku kõik detailid - Josefus, roomlaste ajaloolased ja ametnikud, juutide kirjapärand, Pauluse kirjad ning apostellikud isad - siis saad veenvad tõenduse mis kinnitab kõike seda, mida on Jeesuse eluloo kirjeldustes räägitud.
Viimaks - on meil ka koguduse tunnistus, sest kogudus oli levinud üle terve maailma just selle sama usu ja ülestõusmise alusel - ning tunnistanud seda märtrite verega.
Luuka ülestõusmisloos on üks eriline nüanss, mille üle tasub mõtiskleda: Jeesusele järgnes päris korralik hulk naisi (s 1,10; Lk 8:1-3). Võibolla oli mõne jaoks ahvatlev Jeesuse kuulsus ning poissmehe seisus; siiski arvan, et siin oli peidus enamat. Jeesus suhtus naistesse viisil, mida mehed seda tol ajal ei teinud (s 11). Evangeeliumid on täis mehi, kes Jeesuse ära põlgasid. Ilmselt olid naised Tema sõnumile enam avatud ning seda ka tänulikkusest ( Jh 4:1-42).
Selle kommentaari autor: Whitney Kuniholm