Loe läbi alltoodud kirjakoht: Kl 2:16-23
Hoiatus eksiõpetajate eest16Ärgu siis keegi mõistku teie üle kohut sööma või jooma ega mingi püha või noorkuu või hingamispäevade pärast,
17mis on tulevaste asjade vari, aga Kristuse ihu on tõelisus.
18Ärgu võtku teie võiduandi ükski, kes seda tahab alandlikkuse ja inglite teenimise kaudu, ja kes selle üle, mis ta on näinud, asjata oma lihalikus mõistuses hoopleb
19ega hoia kinni peast, kelles kogu ihu kokku liidetakse ja koos hoitakse kõõluste ja sidemete abil, ning kasvab Jumala kasvamist.
20Kui te koos Kristusega olete maailma algainetele surnud, miks te siis lasete endale teha korraldusi, nagu elaksite alles maailmas:
21„Ära hakka kinni! Ära maitse! Ära puuduta!”?
22See kõik on määratud kuluma kasutamise läbi. Need on vaid inimeste käskimised ja õpetused,
23mis on küll tarkuse moodi isetehtud vagaduse ja alandlikkuse ja karmuse tõttu ihu vastu, aga neil ei ole mingit kaalu himude ohjeldamiseks.
Kristlastel on mitmeid kiusatusi. Ja kui kurat ei saa meid takistada kristlane olemast, siis püüab ta väänata meie arusaamist sellest, mis kristlus üldse on või mis selle sisu on. Tänases tekstis kirjeldab Paulus mõnigaid selliseid “väänamiskatseid”.
Esimene oht on seotud religioosse seaduskuulekusega (s 16,17). Inimene võib kokku puutuda üsna rangete reeglitega teatud kommete, toitude suhtes või mingi püha pidamise pärast, samas võib selline pingeline keskendumine kõrvale kallutada meid Kristusest. Võibolla arvasid Kolossa usklikud näiteks, et planeetide liikumine võiks mõjutada seda kuidas nad elavad? Paulus väidab, et kõik sellised asjad on vaid varjud (s 17); need ei ole päris-asjad. Ja usus on see “päris” asi arusaamine, et Jeesus on see, kes inimese päästab, mitte aga religioosne aktiivsus. Ärgem siis laskem end petta, vaid pidagem hoolt, et meie usu keskmes püsiks Kristus.
Teine oht on aga mõtteviisis, et iga usuga seotud kogemus on tõend usulisest reaalsuest (s 18-19). Kõiki kogemusi tuleb läbi katsuda - asetada need Piibli õpetuse valgusesse ning lakmustestiks on küsimus: kas see kogemus jätab ruumi Kristusele, jätab Ta keskmesse? Kui ei jäta, on reaalne oht, et tulemuseks on vaimulik uhkus. On kogemusi, mis on petlikud.
Kolmas oht on hakata elama religioossete reeglite järele (s 20-23). Pauluse mureks on see, et koloslasi ei tõmmataks tagasi rituaalide juurde, mis panid inimesed arvama, et nad on kuidagi eriliselt pühamad kui teised. Ka meie ei tohiks eksida arvates, et inimeste seadmiste järgimine võib meile Jumala ees mingeid lisapunkte anda. Need ei lisa meile kuidagi jõudu elada jumalariigi kohast elu (s 23).
Eelnimetatu asemel räägib Paulus koloslastele vabadusest, mis kuulub kristlastele ning esitab küsimuse: “Kui te koos Kristusega olete maailma algainetele surnud, miks te siis lasete endale teha korraldusi, nagu elaksite alles maailmas..?”(s 20). Tee vabadusele käib läbi selle maailma toimimisprintsiipide suremise ning väljendub uue staatuse kohases elus Kristuses.
Selle kommentaari autor: Jonathan Lamb