Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 14
Kõrkjamerest läbiminek1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2„Ütle Iisraeli lastele, et nad pöörduksid tagasi ja lööksid leeri üles Pii-Hahiroti kohale, Migdoli ja mere vahele, Baal-Sefoni ette, sellega vastakuti; lööge leer üles mere äärde!
3Sest vaarao mõtleb, et Iisraeli lapsed ekslevad mööda maad, kõrb peab nad kinni.
4Mina teen kõvaks vaarao südame ja ta ajab neid taga. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu tema sõjaväe arvel, et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand.” Ja nad tegid nõnda.
5Kui Egiptuse kuningale anti teada, et rahvas oli põgenenud, siis vaarao ja ta sulaste süda pöördus rahva vastu, ja nad ütlesid: „Miks tegime nõnda, et lasksime Iisraeli meid orjamast!”
6Ja ta laskis rakendada hobused sõjavankrite ette ning võttis oma rahva enesega kaasa.
7Ta võttis kuussada valitud sõjavankrit ja kõik muud Egiptuse sõjavankrid, ja võitlejaid nende kõigi jaoks.
8Ja Issand tegi kõvaks vaarao, Egiptuse kuninga südame, ning too ajas taga Iisraeli lapsi; Iisraeli lapsed aga olid välja läinud ülestõstetud käe kaitsel.
9Ja egiptlased, kõik vaarao hobused, sõjavankrid ja tema ratsanikud ning sõjavägi, ajasid neid taga ning jõudsid neile järele, kui nad olid leeris mere ääres Pii-Hahirotis, Baal-Sefoni kohal.
10Kui vaarao oli ligidal, siis Iisraeli lapsed tõstsid oma silmad üles, ja vaata, egiptlased olid tulemas neile järele. Siis Iisraeli lapsed kartsid väga ja kisendasid Issanda poole.
11Ja nad ütlesid Moosesele: „Kas ei olnud siis Egiptuses haudu, et tõid meid kõrbe surema? Miks tegid meile seda, tuues meid Egiptusest välja?
12Eks see just olegi, mis me rääkisime sulle Egiptuses, öeldes: Jäta meid rahule, et võiksime teenida egiptlasi! Sest meil on parem egiptlasi teenida kui kõrbes surra.”
13Aga Mooses vastas rahvale: „Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet, mille ta täna teile valmistab! Sest egiptlasi, keda te näete täna, ei näe te edaspidi enam iialgi.
14Issand sõdib teie eest, aga teie vaikige!”
15Ja Issand ütles Moosesele: „Miks sa minu poole kisendad? Ütle Iisraeli lastele, et nad läheksid edasi!
16Sina aga tõsta oma kepp üles, siruta käsi mere kohale ja lõhesta see, et Iisraeli lapsed saaksid minna kuiva mööda läbi mere!
17Ja mina, vaata, teen siis kõvaks egiptlaste südamed ja nad tulevad teile järele. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu ta sõjaväe, ta sõjavankrite ja ratsanike arvel,
18et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand, kui ma ilmutan oma au vaarao, tema sõjavankrite ja ratsanike arvel.”
19Siis Jumala ingel, kes oli käinud Iisraeli leeri ees, siirdus ning läks nende taha; ja pilvesammas siirdus nende eest ning seisis nende taga,
20tulles egiptlaste leeri ja Iisraeli leeri vahele; siis oli pilv ühele pime, aga teisele valgustas ööd, ja üks ei pääsenud teisele ligi kogu öö.
21Siis Mooses sirutas oma käe mere kohale ja Issand laskis mere taanduda tugevast idatuulest kogu öö ning tegi mere kuivaks - vesi lõhenes.
22Ja Iisraeli lapsed läksid läbi mere kuiva mööda ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.
23Ja egiptlased ajasid neid taga ning tulid neile järele, kõik vaarao hobused, tema sõjavankrid ja ratsanikud, keset merd.
24Kui saabus hommikune vahikord, siis Issand vaatas egiptlaste leeri peale tule- ja pilvesambast, ja viis egiptlaste leeri segadusse.
25Ja ta kiilus kinni nende sõjavankrite rattad ning takistas nende sõitu. Siis ütlesid egiptlased: „Põgenegem Iisraeli eest, sest Issand sõdib nende poolt egiptlaste vastu!”
26Aga Issand ütles Moosesele: „Siruta oma käsi välja mere kohale, et vesi tuleks tagasi egiptlaste, nende sõjavankrite ja ratsanike peale!”
27Ja Mooses sirutas oma käe välja mere kohale ning koiduajal meri pöördus tagasi oma paika, egiptlased aga põgenesid sellele vastu; ja Issand paiskas egiptlased keset merd.
28Ja vesi tuli tagasi ning kattis sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe, kes oli tulnud neile merre järele; ei jäänud neist üle ühtainsatki.
29Iisraeli lapsed aga läksid kuiva mööda läbi mere, ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.
30Nõnda päästis Issand sel päeval Iisraeli egiptlaste käest ja Iisrael nägi egiptlasi surnuina mere rannal.
31Ja Iisrael nägi seda suurt kätt, mida Issand näitas egiptlastele, ja rahvas kartis Issandat ning nad uskusid Issandat ja Moosest, tema sulast.
"Ära karda, püsi kindlana!" (s 13) - kas need on sõnad, mida ka sul on vaja täna kuulda?
Ei ole imekspandav, et paanika võttis maad Iisraeli rahva südametes - nad olid tupikseisus, kõrb ümbritsemas neid igast küljest ja soolatasandikud (Pii-Hahiroti tähendus) nende ees laiumas ja vaarao sõjavägi neile lähenemas kiiresti. Vaaraode armeed olid muistse maailma oskuslikemaid kaarikute kasutuses - tehnoloogia viimane sõna kiiruse ja võimsuse alal. Ühe eelneva nuhtluse ajal aeti rohutirtsud merre - nüüd kavatses Jumal samamoodi tuua au oma nimele ja päästa oma rahvas.
Selles peatükis kirjeldatakse võitlust - omandiõiguse pärast Iisraeli rahva üle. Kellel on õigus sellele rahvale - kas orjastavale, türannist kuningal, kes oli kaua nende isand olnud või nende Jumalikul Isandal, kes oli tulnud, et väega oma rahvas lunastada, päästa ja igaveseks rõhumise alt vabastada? Kristlased on vabastatud patu orjusest - ning samamoodi ei anna saatanlik valitseja, kelle käest me oleme vabastatud, oma võimu nii kergesti käest. Nagu meile nii sageli igapäevaelus meelde tuletatakse - meie omandiõiguse üle käib samuti võitlus ning me peame vastu panema "möirgavale lõukoerale" (1Pt 5:8-9).
Kui me oleme Kristuses, siis oleme Tema seaduslik omand - ja mitte keegi ei saa meid Tema käest ära kiskuda (Jh 10:27–30). Veelgi enam - Ta on juba plaaninud ja täide viinud meie vaenlase täieliku hävingu. Samal ajal, peame me päev-päevalt vastu seisma oma eelmise omaniku keelitavale häälele, tuletades talle (ja endale) meelde, kellele me tõeliselt kuulume ning käskides tal taganeda. Loe ka Mt 8:23–27, mis meenutab meile kuidas ka kõik lained ja tormid peavad oma Looja sõna kuulama.
Vaatepilt egiptlaste surnukehadest oli Iisraeli rahvale väga tähendusrikas - vana orjaelu oli igaveseks minema pühitud, pääsemine ja uus elu olid kindlustatud. Kristlastele kannab ristimine sama sümboolikat. Jumala jaoks oli peamine motiiv väga selge: "et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand" (s 4, 18). Vaarao oli oma südameasendit Jumala ees muutnud (2Ms 5:2). Nüüd oli seda teinud ka Iisraeli rahvas - hirmust (s 10-12) usuks ja usalduseks (s 31). Kuigi nad olid algusest peale tegelikult kaitstud (s 19,20).
Hommikune vahikord (s 24) oli kõige pimedam hetk enne koitu, kus varud on otsakorral ja rünnakud tavaliselt kõige edukamad. Samamoodi meie jaoks - vaenlane sageli just nendel hetkedel kasutab oma rünnakuna hirmu, et seda lootusetuses võimalikult suureks puhuda. Kuid kõik on Jumala kontrolli all - just nii nagu Tal oli ka Iisraeli rahva jaoks.
Selle kommentaari autor: Vivien Whitfield