Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 15:1-21
Moosese võidulaul1Mooses ja Iisraeli lapsed laulsid siis Issandale selle laulu; nad ütlesid nõnda: „Ma laulan Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre.
2Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, tema oli mulle päästeks. Tema on mu Jumal ja ma ülistan teda, tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks.
3Issand on sõjamees, Issand on ta nimi.
4Vaarao sõjavankrid ja väe heitis ta merre, selle valitud võitlejad uputati Kõrkjameres.
5Vetevood katsid nad, nad vajusid kivina sügavusse.
6Issand, su parem käsi näitas oma jõudu; Issand, su parem käsi purustas vaenlase.
7Suurima üleolekuga sa rebisid vastased maha, sa läkitasid oma vihaleegi, see põletas nad kõrtena.
8Su vihapuhang paisutas vee, vallina seisis voolus, vood tardusid mere südames.
9Vaenlane mõtles: „Ajan taga, võtan kinni, jaotan saagi - mu hing täitub sellest. Tõmban oma mõõga, oma käega hävitan nad.”
10Sina puhusid tuult, meri kattis nad, tinana vajusid nad võimsasse vette.
11Kes on sinu sarnane jumalate keskel, Issand? Kes on sinu sarnane, pühakute keskel ülistatu, kardetava kuulsusega imetegija?
12Sina sirutasid oma parema käe, maa neelas nad.
13Oma armus sa juhtisid seda rahvast, kelle sa lunastasid; oma väes sa talutasid teda oma püha eluaseme juurde.
14Rahvad kuulsid ja värisesid, ahastus haaras Vilistimaa elanikke.
15Siis Edomi pealikud ehmusid, Moabi vürste valdas värin, kõik Kaanani elanikud vabisesid.
16Heitumus ja hirm tabas neid, nad tummusid kivina su võimsa käsivarre pärast, kui su rahvas, Issand, läks läbi, kui läks läbi see rahvas, kelle sina oled loonud.
17Sa viid selle ja istutad oma pärisosa mäele, paika, mille sina, Issand, oled teinud oma asupaigaks, pühamusse, Issand, mille valmistavad sinu käed.
18Issand on kuningas ikka ja igavesti!”
19Kui siis vaarao hobused, ta sõjavankrid ja ratsanikud läksid merre ja Issand tõi tagasi nende peale mere vee, Iisraeli lapsed aga käisid kuiva mööda keset merd,
20siis naisprohvet Mirjam, Aaroni õde, võttis trummi kätte, ja kõik naised käisid tema järel trummidega ja ringtantsu tantsides.21Ja Mirjam laulis neile: „Laulge Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre!”
"Kes on sinu sarnane, Issand?" (s 11). Mõtiskle järgmistele kirjakohtadele Jesaja raamatust: Js 40:18, Js 40:25 ja Js 45:5-7. Millegi tähistamise puhul laulmine ei ole midagi uut - olgu see võidetud jalgpallimatš või sünnipäev. Nii et laulda Jumalale selleks, et Teda kiita, on kõige loomulikum viis reageerida Tema suurusele, on alati olnud. Jumal tegutseb - Tema rahvas laulab kiituslaule, et tähistada kõike seda, mida Ta on teinud. Ülistus vallandab emotsioonid ja ehitab üles meie usku ja kindlust. On ääretult oluline mitte pidada pelgalt emotsionaalset väljendust ülistuseks, kuid need kaks on paljude inimeste jaoks lähedalt üksteisega seotud. Poeesia ja laul annavad edasi tundeid ja mõtteid nii palju paremini kui pelgalt sõnalised kirjeldused. Need, kes ei saa laulda (kes on näiteks kurdid-tummad) leiavad teisi viise, et Jumala suurtele tegudele reageerida. Viipekeeles "laulmine" võib olla sügavalt liigutav.
Selle kiituslaulu võti on salmides 9-11: "vaenlane mõtles...aga sina...". Seda laulu tasub veelkord üle lugeda, seekord selle pilguga, et näha kui täielikult ilma pingutuseta Jumal oma vaenlased hävitab. Tal on vaja kõigest käsi sirutada, puhuda natuke, et paisata oma vaenlased meresügavustesse. Tuuled, meri ja kogu loodu kuuletub Talle - täites oma Looja korraldusi. Jumal on rohkem kui võrdne vastane ükskõik millisele väljakutsele. See on midagi, mida on hea meenutada, kui leiame ennast olukordadest, kus meie enda selg on surutud vastu seina.
Teine osa laulust vaatab tulevikku - sellele, mida Jumal oma muutumatus armastuses on veel lubanud oma rahva jaoks teha (s 13-18). Tema vägi, Tema Sõna, Tema Vaim ja Tema armastus oma rahva jaoks on samad praegu niisamuti nagu igal ajastul. Jumala Sõna on endiselt vahe relv iga meie lahingu jaoks - võimas, et lõhkuda maha igasuguseid kindlustusi (2Kr 10:3-5). Kas see on midagi sinu jaoks täna, millest kinni haarata?
Selle kommentaari autor: Vivien Whitfield