Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 20:1-17
Kümme käsku1Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes:
2„Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast.
3Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
4Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
5Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
6aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!
7Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
8Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!
9Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
10aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!
11Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.
12Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
13Sa ei tohi tappa!
14Sa ei tohi abielu rikkuda!
15Sa ei tohi varastada!
16Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
17Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!”
Heebrea keeles tuntakse “Kümmet käsku” lihtsalt “kümne sõnana” (sealt tuleb ka kreekakeelne nimi “dekaloog”), või isegi “kümmet asja”. Kümme ei ole Vanas Testamendis väga tähendusrikas number. Võibolla oli käske just kümme sellepärast, et nii on neid lihtne sõrmede abiga meenutada (see pole usuteaduslik argument).
Ühelt poolt on kümme käsku ajatud “sõnad” kõigi inimeste jaoks igal pool. Ole aus tunnistaja. Ära varasta. Austa oma vanemaid. Kui inimesed neid nii ka järgiksid, oleks maailm palju parem paik.
Teisalt aga on need kümme väga eriliselt seotud just Iisraeli rahva ja nende teekonnaga Egiptusest välja ja ka nende rahvaks saamisega Jumala kujundava käe all.
Pane tähele kuidas Jumal rõhutab siin ennast tutvustades (s 2): “Jumal …kes tõi sind välja Egiptusemaalt”. Jumala rahvale oli oluline meeles pidada, kes ainsana neid päästa suudab. Pane ka tähele kuidas hingamispäeva käsk viib Iisraeli tagasi loomisloo juurde ja kuidas see teisalt seotakse sellesama Egiptusest väljatoomisega hiljem (5Ms 5:15). Lähemalt vaadates näeme veel, et viimane käsk (s 17) ei räägi sugugi ainult himustamisest, vaid on eellugu sellele Jeesus ütlemisele, et seadusepidamine on tegelikult samapalju inimese südame, kui tegude suhtumise asi.
Kümme käsku on küll paljudele tuttavad aga inimestel on neid lugedes tekkinud ka hulgaliselt küsimusi. Näiteks kuidas on need liigendatud: kas käsk mitte omada teisi Jumalaid (s 3) on vaid üks osa keelust, et ei tohi üldse valmistada endale ebajumalaid (s 4-6)? Käskude lahku või kokkuarvamise tõlgendus (erinevalt salminumbritest) võib olla erinev sõltuvalt kirikust.
Selles osas aga nõustub enamik, et esimene käsulaud (esimesed viis käsku) sisaldab korraldusi inimese ja Jumala vaheliseks suhteks; sellal kui teine käsulaud määratleb inimeste omavahelisi suhteid. Tõsi on ka see, et kui meie suhe Jumalaga on korras, siis on korras ka meie suhted kaasinimestega. Näiteks sellesama hignamispäeva pidamise ja selle pühaks pidamise käsk tagab ühtlasi kaitse perekonnale, orjadele, võõrastele ning isegi loomadele (s 8-11).
Kurvalt irooniline on kaasaja kristlaskonna puhul aga asjaolu, et paljud, kes on (teoreetiliselt) valmis Issanda pärast surma minema, ei suuda toime tulla nendesamade 10 käsu pidamisega.
Nii jõuame viimaks ikka tagasi Jeesuse sõnade juurde, et kõik algab meie südamest ja selle hoiakutest, ning alles viimselt väljendub see ka meie tegudes. “Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!” (Õp 4:23)
Selle kommentaari autor: APÜ