Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumala kallihinnaline omand

Neljapäev, 18. Mai 2017

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 19:1-25

Iisraeli lapsed Siinai mäe all
1Kolmandal kuul pärast Iisraeli laste lahkumist Egiptusemaalt, just sel ajal, tulid nad Siinai kõrbesse,
2sest nad olid Refidimist teele läinud, Siinai kõrbesse tulnud ja kõrbes leeri üles löönud; Iisrael oli seal leeris mäe jalamil.
3Mooses läks üles Jumala juurde ja Issand hüüdis teda mäelt, öeldes: „Ütle nõnda Jaakobi soole ja kuuluta Iisraeli lastele:
4Te olete näinud, mida ma olen teinud egiptlastele, kuidas ma teid olen kandnud kotka tiibadel ja kuidas ma teid olen toonud enese juurde.
5Ja kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm.
6Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks. Need on sõnad, mis sa pead Iisraeli lastele rääkima!”
7Ja Mooses tuli ning kutsus rahva vanemad ja pani nende ette kõik need sõnad, nagu Issand teda oli käskinud.
8Ja kogu rahvas vastas üksmeelselt ning ütles: „Me teeme kõik, mis Issand on öelnud.” Ja Mooses viis rahva vastuse Issandale.
9Ja Issand ütles Moosesele: „Vaata, mina tulen su juurde paksus pilves, et rahvas kuuleks, kui ma sinuga räägin, ja nad usuksid ka sind igavesti.” Ja Mooses kuulutas Issandale rahva vastuse.
10Siis Issand ütles Moosesele: „Mine rahva juurde, pühitse neid täna ja homme, ja nad pesku oma riided!
11Ja nad olgu valmis kolmandaks päevaks, sest kolmandal päeval astub Issand kogu rahva silma ees alla Siinai mäele.
12Aga hoia rahvast igast küljest tagasi, öeldes: Hoiduge mäele üles minemast ja selle jalamit puudutamast! Igaühte, kes mäge puudutab, karistatakse surmaga!
13Kellegi käsi ei tohi seda puudutada, vaid ta visatagu kividega surnuks või lastagu maha; olgu loom või inimene, ta ei tohi jääda elama! Alles kui pikalt sarve puhutakse, võivad nad minna mäele.”
14Ja Mooses tuli mäelt alla rahva juurde; ta pühitses rahvast ja nad pesid oma riided.
15Ja ta ütles rahvale: „Olge valmis kolmandaks päevaks! Ärge minge naise ligi!”
16Ja kolmandal päeval, kui hommik oli saabunud, sündis, et hakkas müristama ja välku lööma: mäe kohal oli ränk pilv ja kostis väga vali sarvehääl, nõnda et kogu rahvas, kes oli leeris, värises.
17Siis Mooses viis rahva leerist välja Jumalale vastu; ja nad jäid mäe jalamile.
18Ja kogu Siinai mägi suitses, kui Issand laskus sinna tule sees; selle suits tõusis üles nagu sulatusahju suits, ja kogu mägi vabises kõvasti.
19Ja sarvehääl läks üha valjemaks; Mooses rääkis ja Jumal vastas temale valjusti.
20Ja Issand laskus Siinai mäele, mäetippu; Issand kutsus Moosese mäetippu ja Mooses läks üles.21Ja Issand ütles Moosesele: „Mine alla, hoiata rahvast, et nad ei tungiks Issanda juurde teda vaatama, et paljud neist ei langeks!
22Ja preestridki, kes liginevad Issandale, peavad endid pühitsema, et Issand neid ei kohtleks karmilt!”
23Ja Mooses ütles Issandale: „Rahvas ei või tõusta Siinai mäele, sest sina oled meid hoiatanud, öeldes: Märgi piir ümber mäe ja kuuluta see pühaks!”
24Ja Issand ütles temale: „Mine alla ja tule taas üles, sina ja Aaron koos sinuga! Preestrid ja rahvas aga ärgu tungigu üles Issanda juurde, et tema neid ei kohtleks karmilt!”
25Siis Mooses läks alla rahva juurde ja kõneles nendega.

Jumal kutsub meid täna oma usalduslikku lähedusse, aga Ta ei tee seda moepärast. Mõtiskle Jumala majesteetlikkuse üle, kes sulle selle kutse on esitanud.

Tänase peatüki juures üllatab see, et palju enam on siin ruumi antud inimeste ettevalmistusele kui Jumala eneseilmutusele (teofaaniale). Jumala ligiolusse, Tema ette ilmumine on äärmiselt tõsine ettevõtmine. Rahval oli vaja end valmistada pesemise, pühitsemise ning seatud piiride pidamise läbi. Kui nad tulid mäele liiga ligidale või puudutasid seda oli tagajärjeks silmapilkne surm (s 12,13,21). Ja kuigi Jumal oli juba hoiatanud, et keegi ei tohi tulla liiga lähedale (s 12), siis hetkel kui Ta end mäel ilmutab, saadab ta Moosese veelkord alla, et seda käsku korrata (s 21,22). Kui Mooses Jumalale ütleb, et see käsk sai juba rahvale antud, siis Jumal lihtsalt kordab Moosesele korraldust alla minna (s 23). Näeme, et Jumal oli  vägagi teadlik langenud inimese loomusest. Hoolimata sellest, et Ta kirjeldab oma rahvast kui preestrite kuningriiki ja püha rahvast (s 6), oli rahval ikkagi tarvis end pühitseda enne kui nad Jumalale isegi aukartlikku kaugusesse tohtisid läheneda.

Kui Peetrus kinnitab kristlastele, et nad on kuninglik preesterkond ja püha rahvas (1Pt 2:9), siis kordab ta sama tõde. Peetrus innustab kristlasi pattu täiesti kõrvale panema ning hoidma oma käitumist laitmatuna (1Pt 2:1 1Pt 2:11-12). Teatud mõttes on just see kõige igavam ja ka raskem osa kristlase elust. Meile meeldiks palju enam osa saada teofaaniast, näha suitsevat mäge ning tuld ja tunda maavärisemist, kuulda äikesemürinat ja trompetihäält (s 16-19). Selle asemel peame aga hoopis (metafooriliselt) pesema oma riided, ennast pühitsema, või (Uue Testamendi keelepruugis) selga panema Jumala sõjavarustuse, kandma Püha Vaimu vilja ning riietuma “kaastunde, lahkuse, alandlikkuse, helduse ja kannatlikkusega” (Kl 3:12). Sest see on õige vastus Jumalale, kes tuleb ise alla inimese juurde - olgu siis tules ja mägesid kõigutades, või vastsündinuna loomasõimes ja laudas.

 
Vanas Testamendis kaasnes preestriks olemisega õnnistus, pühaduse rõhutamine ja aukartlik suhtumine Jumala ligiolusse. Kuidas võiksmie meie oma kogudustes olla preesterlikud meid ümbritsevate inimeste heaks?

Selle kommentaari autor: Julie Woods