Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 1
Õndsuse tee1Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas,
2vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad.
3Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.
4Aga nõnda ei ole õelad; vaid nad on nagu aganad, mida tuul laiali ajab.
5Sellepärast ei jää õelad püsima kohtus ega patused õigete koguduses.
6Sest Issand tunneb õigete teed; aga õelate tee läheb hukka.
Tänase psalmi keskmes on üks enimkastutatud kirjanduslikke kujundeid läbi aegade -Jumala sulased on nagu hästi kasvanud, heasse pinnasesse istutatud puud (s 2,3). See tähendab, et nende juured on kinnitatud Jumala seadmistesse - Tema seadusesse. Ja mitte ainult sõnakuulmiseks, vaid selles seaduses peituv tõde on neile suurima rõõmutundmise allikas. Teisisõnu - nad on õnnistatud.
See aga omakorda tähendab, et ükskõik millistes tingimustes nad ka ei ole - olgu vangis või valitsemas - neil läheb hästi. Neil, kel on raske mõista, kuidas Jumala seaduste järgimine võib tuua sellise tulemuse, tasuks lähemalt uurida oma isiklikku jumalasuhet.
Tänapäeval soovime sageli “Palju õnne!” sügavamalt mõtlemata, mis see õnn õieti on või kuidas selleni jõuda võiks. Psalmi esimest sõna "õnnis" ,võib tõlkida ka kui “õnnelik”. Edasi lugedes võib tekkida ootus, et nüüd saame nimekirja asjadest, mida “õnnelikud” ei tee või ei tohi teha. Selle asemel aga, on toimekust ja tegutsemist ülistavale suhtumisele esitatud hoopis väljakutse - “õigete” näilise tegevusetuse näol.
Peale mõtisklust “Issanda seaduse” üle, mis toob esile selle nauditavuse - järgneb kontrastne kirjeldus õigetest, kes on kui “puud mis on istutatud veeojade äärde” (s 3) ning “õelatest”, keda võrreldakse tuulest laiali aetud aganatega (s 4). See on illustratsioon pidevast, rahutust, ilma eesmärgita liikumisest, siia-sinna paiskumisest jõudude toimel, mille üle puudub igasugune kontroll.
Tulevikku viib aga kaks teed: üks neist see, mida “Issand tunneb” - sest Ta valvab selle üle; teine aga see, “mis läheb hukka” /hävitatakse (s 6). “Eksimine” tähendab märgist möödapanekut; või tühiste või kättesaamatute asjade tagaajamist; himu, mis viib otse meeleheitesse ning hävitusse, sel ajal kui need, kes Jumala Seadusest rõõmu tunnevad, on ära õppinud õiges kohas vaikselt Jumala ootamise. Neil on olemas see tasakaalu ja stabiilsuse punkt - keset kaost ning segadust, võitlevaid hääli ning võrgutavaid pakkumisi.
See, et Jumal “tunneb õigete teed” ei tähenda probleemivaba elu. Koos rõõmustamisega, peavad paljud läbi minema ka valust või kannatusest, kogema vägivalda või tuld, uputusi või maavärinaid; finantskatastroofe või pereprobleeme; tervisehädasid või surma.
Psalmide raamatu avapsalmina valmistab see laul lugejaid ette ühelt poolt meeleheiteks, mida laulde raamatu paljudes lauludes sageli kohtab - teisalt aga annab aimu psalme läbivaks ja kinnitavaks lootuseks, et Jumal täidab oma tõotused ja viib täide oma plaanid.
Selle kommentaari autor: APÜ