Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ne 5:1-19
Nehemja lõpetab ülekohtused võlavahekorrad1Aga rahva ja nende naiste kisa oli suur oma vendade juutide vastu.
2Oli neid, kes ütlesid: „Meid, meie poegi ja tütreid on palju. Antagu meile vilja, et saaksime süüa ja jääksime ellu!”
3Ja oli neid, kes ütlesid: „Me peame oma põllud, viinamäed ja kojad nälja pärast pandiks andma, et vilja saada.”
4Ja oli neid, kes ütlesid: „Me oleme pidanud kuninga maksuks raha laenama oma põldude ja viinamägede vastu.
5On ju küll meiegi ihu nagu meie vendade ihu, meiegi lapsed nagu nende lapsed, aga vaata, meie peame siiski oma pojad ja tütred orjadeks andma, ja mõned meie tütreist ongi juba orjastatud; kuid me oleme selle vastu võimetud, sest meie põllud ja viinamäed on teiste käes.”
6Kui ma nende kisa ja neid sõnu kuulsin, siis ma vihastusin väga.
7Ma pidasin oma südames nõu ja riidlesin siis suurnikega ja ülematega ning ütlesin neile: „Te võtate üksteiselt liigkasu!” Siis ma seadsin neile vastu suure koguduse
8ja ütlesin neile: „Meie oleme, nõnda palju kui suutsime, lunastanud oma vennad juudid, kes ennast paganaile olid müünud. Teie seevastu müüte oma vendi, et neid siis jälle meile peaks müüdama!” Siis nad vaikisid ega leidnud vastust.
9Ja ma ütlesin: „See pole hea, mis te teete! Kas te ei peaks mitte elama meie Jumala kartuses, paganate, meie vaenlaste teotuse vältimiseks?
10Ka mina, mu vennad ja mu sulased oleme neile laenanud raha ja vilja. Loobugem nüüd selle nõudmisest!
11Andke neile juba täna tagasi nende põllud, viinamäed, õlipuud ja kojad ja sajas osa rahast, viljast, veinist ja õlist, mida te neile olete laenanud!”
12Ja nad vastasid: „Me anname tagasi ega nõua neilt midagi; me teeme nõnda, nagu sa oled öelnud.” Siis, kutsudes preestrid, ma vannutasin neid, et nad teeksid nõnda.
13Minagi puistasin oma põue ja ütlesin: „Nõnda puistaku Jumal tema kojast ja tööst igaühte, kes seda sõna ei pea! Jäägu ta seesuguseks puistatuks ja tühjaks!” Ja terve kogudus ütles: „Aamen!” ning kiitis Issandat. Ja rahvas tegi selle sõna järgi.
14Ja edasi - alates sellest päevast, mil mind kästi olla Juudamaa maavalitsejaks, kuningas Artahsasta kahekümnendast valitsemisaastast kolmekümne teise valitsemisaastani, kaksteist aastat, ei ole mina ega mu vennad söönud maavalitseja leiba.
15Endised maavalitsejad, kes olid enne mind, olid rahvast raskesti koormanud ja neilt võtnud leiba ja veini, peale selle veel nelikümmend hõbeseeklit; ka oli nende sulastel meelevald rahva üle. Aga mina ei teinud nõnda Jumala kartuse pärast.
16Ka võtsin ma ise osa sellest müüritööst, kuigi me enestele põldu ei olnud ostnud; ja kõik mu sulased olid sinna tööle kogutud.
17Juudid ja ülemad, sada viiskümmend meest, ja need, kes ümberkaudseist paganaist meie juurde tulid, olid mu lauas.
18Seda, mis üheks päevaks valmistati, oli üks härg, kuus valitud lammast ja linnud - neidki valmistati mulle - ja iga kümne päeva järel oli rohkesti kõiksugust veini, aga ma siiski ei nõudnud maavalitseja leiba, sest selle rahva peal oli raske orjus.
19Meenuta minu heaks, mu Jumal, kõike, mis ma sellele rahvale olen teinud!
Kas sinu meelest on õige, et koguduse liikmed käivad järjestikku kruiisidel samal ajal kui pastori pere pingutab, et suudaks ära maksta elektriarve? Kas välismisjonärid peaksid valima odavamaid ning ohtlikumas piirkonnas olevaid elukohti, kui samal ajal neid välja läkitanud kogudus vahetab järjekordselt vaipu ja kohviserviise? Kui Jumal kutsub inimesi maha jätma tulusad töökohad evangeeliumi kuulutamise pärast, kas see on siis üksnes nende asi ja ohver? Kui suur on minu vastutus minuga samas kirikupingis istuva alamakstud naise või kohaliku varjupaiga projekti eest?
Nehemia ei ole ülesehitustöödega nii hõivatud, et ei kuuleks oma töötajate hädahüüdeid neile ülejõu käiva olukorra ees. Kehv lõikus paneb äärmise rõhumise neile perekondadele, kus pere peamine leivateenija on müüri ehitamas; ahastust suurendavad velgi kiirelt tõusvad hinnad ning kasvav maksukoormus.
Käsuseadus tagab varu nendeks aegadeks, kus kõik muud allikad kokku kuivavvd: on võimalu võtta laenud oma maa tagatisega, ning töötegemisega saab laenu kustutada (3Ms 25:36-43). Kuid on veel midagi palju kriitilisemat. Halastamatud laenuandjad heidavad Jumala käsuseaduse kärvale. Nad on unustanud, et ka nemad ise, koos oma ahnuse ohvritega on kõik Jumala rahva liikmed, keda Jumal on vabastanud orjusest ning kellele Ta andis maa kingitusena! Ekpluateerimine ning orjus häbistavad Jumalat paganate keskel ning hävitavad kogukonna ühtsust, mis koos müüri kerkimisega vaikselt kasvama on hakanud.
Raev paneb Nehemia mõtisklema ning parktiliselt tegutsema. Avalikult peetud koosolek paneb võlaandjad otsa vaatama ja rahva vatanduma sellele ebaõiglusele, ning häbistab laenuandjad tagasi inimliku käitumise juurde. Ähmastest lubadustest ei piisa. Võetakse nin antakse vandeid preestrite ees ning sõnakuulmatuse needus maalitakse piltlikult rahva silme ette. Selle rakendamiseks on Nehemia selja taga impeeriumi võim, kuid tal on ka moraalne autoriteet. Ta loobub omaenda positsiooni majanduslikest eelistest ning toidab ametnikka ja külallisi enda kulul.
Solidaarsus, kaastunne ning heldus peaks alati olema usklike vastus.
Misjonitöö toetamine ja varustamine ei ole mingi ääreala huvi, vaid Jumala rahva eesõigus ja vastutus.
Selle kommentaari autor: Fiona Barnard