Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ne 6:1-19
Vaenlaste vandenõu Nehemja vastu1Aga kui Sanballat ja Toobija ja araablane Gesem ja meie muud vaenlased said kuulda, et mina olin ehitanud müüri ja et sellesse ei olnud enam jäänud pragugi, kuigi ma selle ajani veel ei olnud väravaile uksi ette pannud,
2siis läkitasid Sanballat ja Gesem mulle ütlema: „Tule, saame üksteisega kokku mõnes külas Oono orus!” Aga nad mõtlesid teha mulle kurja.
3Ma läkitasin nende juurde käskjalad, et need ütleksid: „Mul on suur töö teha ja ma ei saa tulla. Töö jääks seisma, kui ma selle jätan ja teie juurde tulen.”
4Nad läkitasid sel viisil mu juurde neli korda, kuid ma andsin neile sellesama vastuse.
5Siis läkitas Sanballat sel viisil viiendat korda oma sulase mu juurde, ja sel oli käes lahtine kiri,
6milles oli kirjutatud: „Rahvaste hulgas on saanud teatavaks, ja Gesem ütleb, et sina ja juudid kavatsete mässu. Seepärast sa ehitad müüri ja sa ise tahad saada neile kuningaks, nagu räägitakse.
7Sa oled seadnud isegi prohveteid, et nad Jeruusalemmas sinust kuulutaksid ja ütleksid: Juudal on kuningas! Nüüd saab kuningas sellest kuulda. Tule siis ja peame üheskoos nõu!”
8Aga ma läkitasin temale ütlema: „Ei ole sündinud midagi sellesarnast, millest sa räägid, vaid sa ise oled selle välja mõelnud.”
9Sest nad kõik tahtsid meid hirmutada, mõeldes: „Nende käed muutuvad töö jaoks lõdvaks ja see jääb tegemata.” Aga kinnita nüüd sina, Jumal, minu käsi!
10Ja kui ma läksin Mehetabeli poja Delaja poja Semaja kotta - tema ise oli takistatud -, siis ta ütles: „Kogunegem Jumala kotta, templi sisemusse, ja sulgegem templi uksed, sest nad tulevad sind tapma! Öösel tullakse sind tapma!”
11Aga mina vastasin: „Kas mees nagu mina peaks põgenema? Või kes minutaolistest võiks minna templisse ja jääda ellu? Mina ei lähe.”
12Sest vaata, ma sain aru, et Jumal ei olnud teda läkitanud, kuigi ta kõneles mu vastu prohvetisõna, vaid Toobija ja Sanballat olid teda palganud:
13ta oli palgatud selleks, et ma hakkaksin kartma ja teeksin nõnda ning patustaksin; see oleks toonud mulle halva kuulsuse, millega nad oleksid saanud mind teotada.
14Pea meeles, mu Jumal, Toobijat ja Sanballatit nende tegude pärast, samuti ka naisprohvet Nooadjat ja teisi prohveteid, kes tahtsid mind hirmutada!
15Nõnda sai müür valmis elulikuu kahekümne viiendal päeval viiekümne kahe päevaga.
16Ja kui kõik meie vaenlased seda kuulsid, siis kõik meie ümberkaudsed paganad kartsid ja langesid väga eneste silmis, sest nad mõistsid, et see töö oli tehtud meie Jumala abiga.
17Neil päevil saatsid Juuda suurnikud Toobijale palju kirju, ja Toobijalt tuli neile.
18Sest Juudas olid paljud tema vandeseltslased, kuna ta oli Sakanja, Aarahi poja väimees ja tema poeg Joohanan oli võtnud naiseks Berekja poja Mesullami tütre.
19Mullegi räägiti tema kohta kuuldusi ja minu sõnad viidi temale; aga Toobija läkitas kirju, et mind hirmutada.
Mistahes projekt on kõige haavatavam siis kui see on juba peaaegu lõpule jõudnud, aga mitte veel päris valmis. Energiahulk, mis on valatud strateegilistesse plaanidesse, läbirääkimistesse ja ülesehitustöösse, on väheseks kahanenud. Inimesed patsutavad sind juba tunnustavalt seljale, ja sina vaatad tulevikku oodates projekti lõpetamise tähistamist - just siis võib tulla kurat ja selle sinult röövida.
Jeruusalemma müürid on seitsme äärmiselt pingelise nädala jooksul peaaegu täiesti taastatud. Veel on jäänud vaid väravad ette panna. Siis aga tuleb võimsatelt naabritelt, kes seni on müüri taastamise vastu võidelnud, kutse - ja Nehemja võis endamisi mõelda: “ Hästi, meie ülesanne on peaaegu valmis. Ehk ongi paras aeg hakata suhteid parandama, eriti tulevikku vaadates…” . Ometi ei võta ta kutset vastu, sest on keskendunud töö lõpetamisele. Müür ilma väravateta on mõttetu. Ja ta jääb enesele kindlaks ka siis kui tuleb teine ja isegi kolmas kutse: kes oskaks aimata kõiki ohte, mis võivad peituda pikemal teekonnal võõral maal? Tema otsustavus ei muutu ka siis mitte, kui saabub kurjakuulutav kohtukutse koos kirjaga milles ähvardatakse mässuleõhutamise süüdistusega. Just samasugune süüdistus peatas esimese müüritaastamise katse aastaid tagasi.
Ünsa kindlalt oli kiusatus end kaitsta vägagi suur, kuid Nehemia jätkuv kindlameelsus mitte end provotseerida lasta avaldub seekord palju otsesemas süüdistuse tõrjumises: “„Ei ole sündinud midagi sellesarnast, millest sa räägid, vaid sa ise oled selle välja mõelnud.” (s 8). Järgmine potentsiaalne kõigutamise katse tuleb prohveti käest, kes veenab teda enda elu päästmiseks end templisse sulgema. Nehemia mõistab, et see mees ei ole Jumalast läkitatud; sest taolise arguse teo kordasaatmine paigas, kuhu tohivad siseneda vaid preestrid, oleks Jumala pühakoja kuritarvitamine.
Vaimne võitlus käib järelejätmatult kõikide elus, kes näevad vaeva Kristuse pärast. Testimine ning püüniste panemine paljudes erinevais peitevormides, häbitult ja avalikult või varjatult ja salaja; hirmutamine ja ähvardamine; heidutamine ja reetmine; väsitamine ja segamine. Meeletul hulgal koosolekuid või “vaga” nõuandmine - see kõik võib murda sihikindla tegutsemise.
Nehemia aga on eeskuju sellest, kuidas pidev palvetamine tagab ka taolistes olukordades inimesele valveloleku võime ning eristamisvõime.
Selle kommentaari autor: Fiona Barnard