Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 12:22-34
Rikkusest ja muretsemisest22Aga Jeesus ütles jüngritele: „Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege elu pärast, mida süüa, ega ihu pärast, millega rõivastuda,
23sest elu on enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas.
24Vaadake kaarnaid - nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie lindudest!
25Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elueale küünra lisada?
26Kui te nüüd kõige vähematki ei suuda, mis te siis muu pärast muretsete?
27Vaadake lilli, kuidas nad ei ketra ega koo, aga ma ütlen teile, isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud kui igaüks neist.
28Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, kui palju enam teid, te nõdrausulised!
29Ja teiegi ärge küsige, mida süüa või mida juua, ja ärge olge kärsitud,
30sest kõike seda taotlevad maailma rahvad. Teie Isa ju teab, et te seda vajate.
31Pigem otsige tema kuningriiki, siis antakse kõik see teile pealegi!
32Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!
33Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas,
34sest kus on teie aare, seal on ka teie süda.
Eilne piiblitekst on suurepärane sissejuhatus Jeesuse tänasele õpetusele. Kui need, kelle jõukus on kasvanud, kogevad kiusatust kasutada seda rumalasti, siis need, kellel on vähem, kogevad kiusatust ülemääraseks kartmiseks. Üks tark inimene on öelnud: ”Ära kingi mulle rikkust ega vaesust, vaid anna mulle igapäevane leib. Muidu, kui mul on liiga palju, võiksin sinust lahti öelda küsides: “Kes on Issand?”. Või vaene olles võin hakata varastama ja sellege teha häbi oma Jumala nimele” (Õp 30:8-9). Jeesus ehk ei pidanud silmas lausa varastamist, aga kuidas on usalduse puudumisega?
Tänane tekst jätkab eilse teksti mõtet, et peaksime olema rikkad Jumalas. Kui olen vaba hirmust elu põhivajaduste katmise ees, ning selle asemel tegelen jumalariigi asjadega, olen ka avatud sellele, kuidas Jumal soovib kasutada mu raha ning investeerin selle taevariiki. Jeesus osutas juba, et elu ei seisne ellujäämises (Lk 12:4-7, Lk 12:15). Nüüd näitab Ta, et muretsemine on viljatu ning osutab valele arusaamisele Jumala hoolitsusest ja varustamisest. Ilmselgelt on lihtsam Jumala usaldada elades maailma jõukamas piirkonnas - samas on just jõukamad need, kellel enamasti on kõige raskem oma raha Jumala kasutusse anda. Radikaalne heldus vaeste vastu on jüngrite võimalik alternatiiv rikka mehe käitumise suhtes (s 33) ning sageli ka kanal, mille läbi Jumal vaeste eest hoolitseb.
Kõik see on vaid osake suuremast pildist, mida tähendab tegutseda Jumala kuningriigi heaks nii, et Jumala tahe oleks täielikult rakendatud igas eluvaldkonnas. Selles kontekstis on oma “varanduse” (mis ei piirdu üksnes rahaga) pärast muretsemine üksnes meie vähese usalduse peegeldus ja Jumala nime mitte austamine.
Selle kommentaari autor: Vivien Whitfield