Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 21: 1-14
Ennustus Jeruusalemma hävitamisest1Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kui kuningas Sidkija läkitas Pashuri, Malkija poja, ja preester Sefanja, Maaseja poja, temale ütlema:
2„Küsi ometi Issandalt meile nõu, sest Paabeli kuningas Nebukadnetsar sõdib meie vastu! Vahest talitab Issand meiega kõigi oma imetegude eeskujul, nõnda et ta läheb ära meie kallalt?”
3Ja Jeremija vastas neile: „Öelge Sidkijale nõnda:
4Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma pööran ümber sõjariistad, mis teil käes on, millega te väljaspool müüri sõdite Paabeli kuninga ja kaldealaste vastu, kes teid piiravad, ja kogun need selle linna keskele.
5Ja mina ise sõdin teie vastu väljasirutatud käe ja vägeva käsivarrega vihas ja raevus ja suures meelepahas.
6Ja ma löön maha selles linnas asujad, niihästi inimesed kui loomad: nad surevad suurde katku.
7Ja seejärel, ütleb Issand, annan ma Sidkija, Juuda kuninga, ja tema sulased ja rahva, need, kes sellesse linna katkust, mõõgast ja näljast on üle jäänud, Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte, ja nende vaenlaste kätte, nende kätte, kes püüavad nende elu. Ja tema lööb nad maha mõõgateraga, ta ei kurvasta nende pärast, ei anna armu ega halasta.
8Ja ütle sellele rahvale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma panen teie ette elu tee ja surma tee!
9Kes jääb sellesse linna, see sureb mõõga läbi ning nälga ja katku; aga kes läheb välja ja alistub teid piiravatele kaldealastele, see jääb elama ja võib pidada oma hinge enesele saagiks.
10Sest ma olen pööranud oma palge selle linna vastu õnnetuseks, aga mitte õnneks, ütleb Issand; linn antakse Paabeli kuninga kätte ja ta põletab selle tulega.
Ennustused Juuda kuningatele11Ja ütle Juuda kuningakojale: Kuulge Issanda sõna!
12Taaveti sugu! Nõnda ütleb Issand: Mõistke igal hommikul õiget kohut ja päästke riisutu rõhuja käest, et mu viha ei süttiks nagu tuli ega põleks kustutamata teie kurjade tegude pärast!
13Vaata, ma olen su vastu, sina, oru elanik, tasandiku kalju, ütleb Issand. Teie ütlete: „Kes astub alla meile vastu ja kes tuleb meie eluasemeisse?”
14Aga mina nuhtlen teid teie tegude vilja mööda, ütleb Issand; ma süütan teie metsas tule ja see neelab kogu teie ümbruskonna.”
Piibliuurijaid hämmastavad tekstid, mis järjest kuulutavad vaid hävitust ja kohut, ning seda Jumala enda rahvale. Kuidas Jumal võib nii teha? Sellele leiame paralleele Ilmtusraamatu viimse kohtupäeva tekstidest. Selleks et olla õiglane ja püha, peab Jumal reageerima ning karistama kurjust ja jumalatust. Ja Ta teeb seda nii hoiatuseks kui ka hirmutuseks, et inimesed pöörduksid oma kurjusest siis, kui see veel võimalik on.
Tänases tekstis kohtame Juuda viimast kuningat Sidkijat. Tema valitses Juuda riigi viimased 11 aastat ning Ajaraamatus kirjutatakse temast järgmist: “ Tema tegi kurja Issanda, oma Jumala silmis; ta ei alandanud ennast prohvet Jeremija ees, kes rääkis Issanda käsul. “ (2Aj 36:12) Jeremija raamatus öeldakse, et kuningas läkitas preestreid paluma Jeremijat ennustada, et kõik läheb lõpuks hästi, ning et Paabeli kuningas ei tule neid ründama. Jeremija keeldub prohveteerimast kuninga meele järgi.
Võibolla lootis Sidkija saada ka Jeremijalt mingit nõuannet tekkinud olukorras, aga ka selles arvas ta valesti (s 1,2). Jeremija hakkab saadikutele hoopis vastu rääkima öeldes, et Paabel võidab selle sõja ning kuningas koos rahvaga viiakse vangi (s 4-10). Tundub, et Jeremijal on juba harjumuseks saanud vastu panna, kui poliitilised või religioossed juhid püüavad teda enda meele järele toimima sundida. Sealt lähtub ka Jeremija sõnumi tugevus - ta ei ütle seda, mida temalt oodatakse, selleks et kellelegi meele järele olla.
Meeldidatahtmine on inimlik, ja peab olema raudse loomusega, et suuta jätkata vastuvoolu kuulutamist, eriti kui sinu vastu on koondunud poliitilised jõud. Samamoodi on ka meie ajal. On palju näiteid sellest, kuidas mingi riiklik või ilmalik võim soovib tungivalt, et kirik muudaks oma vaateid üldise arvamusvooluga sobivaks. Ja kirikul on kiusatus selliseid hääli kuulda võtta. Just sellistel aegadel aga on vaja prohvetlikku sõnumit, mis tuletaks meelde Jumala tahte ning selle, mida õpetab Piibel. Ja nii nagu juhtus Jeremijaga, võivad vastuvoolu minejaid ka meie päevil tabada repressioonid, või leebemal juhul kitsarinnaliseks nimetamine.
Kirglikult demokraatiat pooldavad poliitikud tavatsevad võimulepürgijatelt, küsida 2 võtmeküsimust: 1) kuidas sa praeguse positsioonini jõudsid? ja 2) Kuidas on võimalik sinust vabaneda?. Jeremija, kes kuulutas lõpuni tõtt, meenutab meile tänase teksti kaudu meie vastutust ja aruandekohustust Jumala ees, eriti aga neile, kes on võimupositsioonidel.
Selle kommentaari autor: APÜ