Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ef 2:11-22
Kristuse ühendavast väest11Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ja keda ümberlõikamatuteks nimetasid need, keda kutsuti ümberlõigatuteks ihu ümberlõikamise tõttu,
12- teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas.
13Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi.
14Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina - see tähendab vaenu - oma ihu kaudu,
15kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu,
16ning et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti kaudu, surmates risti peal vaenu.
17Ta on tulnud ja kuulutanud rõõmusõnumit rahust teile, kaugelolijaile, ja rahu lähedalolijaile,
18sest tema läbi on meil mõlemal ühesainsas Vaimus ligipääs Isa juurde.
19Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed,
20ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise.
21Tema, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas
22ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus.
Siiani on Paulus rääkinud päästest üksikisiku tasandil, nüüd aga võtab ta teemaks vaenulikkuse juutide ning paganate vahel ning selle kuidas pääste Kristuses selle vaheseina maha lõhub.
Pöördudes paganliku taustaga usklike poole, meenutab Paulus neile milline oli nende varasem olukord: nad olid väljajäetud. Vaata, milliseid sõnu Paulus kasutab: kaugel eemal, võõrad, võõrdunud, jt (s 12,13,19). Imeline on, et nüüd on nemad (ja ka meie) Jumala valitud rahva osa, Jumala riigi kodakondsed (s 19).
Lepitus juutide ja paganate vahel leidis aset Kristuse ristisurma läbi. Kristus kuulutas rahu neile, kes olid kaugel (paganad) ning neile, kes olid lähedal (juudid). Veelgi enam,Ta on selle rahu ka kättesaadaaks teinud. Kristuse kahes suunas väljasirutatud käsivarred koguvad kaks endist vaenlast ühetkokku, ning eemale varem valitsenud vaenulikkusest - ühte ihusse (kogudusse) - Kristuse enda ihusse.
See on hämmastav pilt lepitusest ja rahutegemisest, mis ületab isegi igasuguse vaenud juudi ja pagna vahel. Kõik eristumised, mis viivad lõhestumiseni, verevalamiseni või vägivallani, saab tegelikult lepitada Kristuses. Kui vaenlased tuuakse kokku ühte ihusse, ei ole nad enam vaenlased, vaid siis juba ühe ihu liikmed. Nad moodustavad osa sellest pühast hoonest (Pauluse kujundis), kus Jeesus on nurgakivi ning kus Jumal ise asub oma Vaimu läbi (s 20-22, vt ka 1Pt 2:4-6, Hb 3:6).
Lepituse ja rahutegemise küsimus on meie ajal kõige suuremat väljakutset esitav. Liiga sageli on kristlased ise osalised lõhenemistes, ning vastasjõududena tekitamas konflikte ja vaenulikkust.
Selle lõigu üleskutseks meile on murda katki valitsenud, maailmast pärit mudelid ning lubada Kristuse väel lepitada meid üksteisega ning ka nendega, keda oleme pidanud oma vaenlasteks. Olles ühe taolise kristliku lepituse tunnistajaks, ütles mu ajakirjanikust sõber et see raputas teda kui agnostikut, ning aitas tal uskuma hakata, et Jumal on tõesti olemas.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey