Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ef 5:21-33
Kodukorrast21Alistuge üksteisele Kristuse kartuses,
22naised oma meestele otsekui Issandale,
23sest mees on naise pea, nagu Kristus on koguduse pea, olles ise ihu päästja.
24Nagu kogudus alistub Kristusele, nõnda alistugu ka naised meestele kõigis asjus.
25Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest,
26et teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi,
27et kogudust iseenda ette seada kirkana, nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu.
28Nõnda peavad mehedki armastama oma naisi nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast.
29Keegi pole ju kunagi vihanud iseenese ihu, vastupidi, ta toidab ja hellitab seda nii nagu Kristus kogudust,
30sest me oleme tema ihu liikmed.
31„Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks saavad üheks.”
32See saladus on suur: ma räägin Kristusest ja kogudusest.
33Igal juhul armastagu ka igaüks teie seast oma naist nii nagu iseennast, aga naine kartku meest!
On oluline, et see osa algab just 21. salmiga, sest keskne tegusõna siin (alistuma) tuleb just selle ja mitte järgmises, 22. salmis. Paulus ütleb, et peaksime “alistuma üksteisele Kristuse kartuses”, ning jätkab siis: “naised oma meestele”.
Alistumine on vabatahtlik loobumine enda õigustest kellegi teise huvides, ning Kristuse ihus, koguduses, on vastastikuse alistumise kontekstis kesksel kohal õpetus abielust. Naistele öeldakse, et neil tuleks alistuda ning meestele öeldakse, et nad peavad armastama. See on suhtes vastastikune. Paulus ei õpeta, et naisel üksinda on kohustus alistuda, või rohkem, kui mehel on kohustus armastada. Mõlemal tuleb ilmselgelt teha mõlemat.
Pauluse abieluõpetuses on kesksel kohal Kristuse ja koguduse suhte analoogia. Mees on naise peaks nii nagu Kristus on kogudusele, oma ihule peaks. See ei ole väide meelevalla kohta abielus, vaid seadmine omavaheliseks suhteks ning vastastikuses teineteisele kuulumises nii, nagu näeme 4. peatükis. Paulus viitab sellele taas, kui selgitab kuidas mees peaks oma naist armastama. Ta peaks seda tegema samamoodi kui Kristus armastas kogudust ning nii nagu mees armastab omaenda ihu.
Iga järgnev illustratsioon osutab armastuse hoolitsevale ning ennast ohverdavale iseloomule. Kristuse armastas kogudust, olles valmis ennast tühjendama oma positsioonist ning saama sulaseks, isegi surema tema eest (s 25; Fl 2:6-8). Mees armastab enda ihu selle läbi, et hoolitseb selle eest ning valvab selle üle (s 29). Üksikasjalik, igapäevane ning ohverdav hoolitsus oma naise heaolu eest on abielumehe armastuse muster. Tuntub, et see on palju ekstreemsem pühendumise väljendus, kui lihtne “austamine”, mida naine on kutsutud tegema (s 33).
Pauluse illustratsioon sellisest sügavast ja armastavast pühendumisest ning vastastikusest hoolitsusest toob suure lootuse abiellu kaasa. Palvetagem siis, et see saaks reaalsuseks ka kaasajal, kus peame elama lõhutud sugudevahelise kultuuri keskel.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey