Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ef 6:1-9
Kodukorrast1Lapsed, olge kuulekad oma vanemaile Issandas, sest see on õige!
2„Austa oma isa ja ema,” see on esimene käsusõna tõotusega,
3„et su käsi käiks hästi ja sa elaksid kaua maa peal!”
4Ja teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi!
5Orjad, olge oma maistele isandatele kuulekad nagu Kristusele kartuse ja värinaga siiras südames,
6mitte silmapetteks otsekui inimeste ees lipitsemiseks, vaid nagu Kristuse sulased, kes kõigest hingest teevad Jumala tahtmist,
7teenides heal meelel otsekui Issandat ja mitte nagu inimesi,
8teades, et igaüks, kui ta on teinud midagi head, saab selle eest tasu Issanda käest, olgu ta ori või vaba.
9Ja teie, isandad, tehke sedasama neile ning jätke maha ähvardamine, teades, et nii neil kui teil on Isand taevas ning tema juures ei ole mingit erapoolikust.
Iga mainitud suhtekompleksi puhul annab Paulus kõigepealt mudeli ning seejärel lisab radikaalsemad nõuded. Nii peavad lapsed oma vanemate sõna kuulama. Selles ei ole iseenesest midagi üllatavat, taoline piibellik õpetus on kehtinud alates Moosese aegaest (2Ms 20:12). Kuid seejärel kõnetab Paulus isasid, andes soovituse vanemlikuks käitumiseks: ärge olge liiga karmid, ärge provotseerige lapsi (s 4). Paulus soovib, et kristlikus kodus valitseks harmoonia, ning kõige keskmes oleks Kristus. Sel viisil lisandub lastele esitatavaisse nõuetesse õrnus, tundlikkus ja alandlikkus. See muudab prioriteetseks lapse ja vanema vahelised suhtlemise ajad ning aitab lastel usus kasvada.
Samamoodi ei ole midagi ebatavalist nõuandes orjadele ja nende isandatele. Orjad peavad isandate sõna kuulama. Ning pole vaja lisada, et neil on väga vähe valikuruumi - kuid ka siin läheb Paulus mudelist kaugemale. Austus, mida orjad isandate vastu pidid osutama, pidi olema siiras ning nende teenimine tulema kogu südamest - mitte vastutahtmist, vaid otsekui teenides Kristust (s 5-8). See nõue võib tunduda väga erapoolikuna, kui Paulus poleks lisanud nõuet isandatele - et nood peavad kohtlema orje täpselt samal viisil (s 9)! Juba üksnes mõte, et orjapidajad peaksid respekteerima ja hoolitsema kogu südamega oma orjade eest, lahkneb radikaalselt tavapärase orjapidamise tavadest, kuid on täiesti kohane kui toimib vastastikuselt, nagu kirjeldatud Ef 5:21.
Sageli küsitakse, miks Paulus üldse nõustub orjapidamisega, ega mõista seda hoopiski hukka. Siin tuleb arvestada, et Paulus kirjutas selleks, et aidata Efesose kristlastel oma usku õigesti väljendada just neis tingimustes kus nad parasjagu olid. Sel viisil aga õõnestas Paulus ühtlasi kogu orjapidamise tava seestpoolt. Ta ütleb ju, et Kristuses ei ole orja ega vaba (Gl 3:28); ebavõrdne staatus Jumala ees ei kehti. Selle asemel on Jumal Isaks nii orjale kui tema isandale, ning Temal ei ole lemmiklapsi. Seetõttu ei ole üllatav, et hilisemal ajal sai Pauluse õpetus kristlastele inspiratsiooniks orjapidamisest edasi liikuda.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey