Loe läbi alltoodud kirjakoht: Est 1:1-22
Kuningas Ahasverose suur pidu1Ja see sündis Ahasverose ajal, selle Ahasverose, kes valitses Indiast Etioopiani - sada kahtkümmend seitset maad -,
2neil päevil, kui kuningas Ahasveros istus oma kuninglikul aujärjel Suusani palees.
3Oma valitsemise kolmandal aastal tegi ta võõruspeo kõigile oma vürstidele ja sulastele; Pärsia ja Meedia võimukandjad, ülikud ja maavalitsejad olid tema juures.
4Ta näitas oma kuningriigi määratut rikkust ja oma võimu toredat hiilgust palju päevi - sada kaheksakümmend päeva.
5Ja kui need päevad olid möödunud, tegi kuningas seitsmepäevase peo kogu Suusani palees olevale rahvale, niihästi suurtele kui väikestele, kuningliku palee rohuaia väljakul.
6Peened valged ja sinised kangad olid kinnitatud valgete ja purpurpunaste nööridega hõberõngaste ja marmorsammaste külge; kullast ja hõbedast lamamisasemed olid alabastrist ja marmorist, klaasjaist ja kirjudest kividest ruudulisel põrandal.
7Juua anti kuldkarikaist, karikaid oli mitmesuguseid, ja kuninglikku veini oli palju, kuninga kohaselt.
8Aga joomisel kehtis korraldus, et sundust ei ole, sest kuningas oli seda kinnitanud kõigile oma kojaülemaile, et igaüks võib teha, nagu temale meeldib.
9Kuninganna Vasti tegi peo ka naistele kuningas Ahasverose kuninglikus kojas.
10Seitsmendal päeval, kui kuninga süda oli veinirõõmus, käskis ta Mehumani, Bistat, Harbonat, Bigtat, Abagtat, Seetarit ja Karkast, seitset eunuhhi, kes kuningas Ahasverost teenisid,
11tuua kuninganna Vasti kuninga ette koos kuningliku krooniga, et näidata rahvaile ja vürstidele tema ilu, sest ta oli ilusa välimusega.
12Aga kuninganna Vasti keeldus tulemast kuninga käsu peale, mis eunuhhide kaudu oli antud; siis raevutses kuningas väga ja viha süttis temas põlema.
13Ja kuningas küsis tarkadelt, kes aegu mõistsid, sest oli viisiks panna kuninga käsk kõigi seaduse- ja õigusetundjate ette,
14ja temale lähemad olid Karsena, Seetar, Admata, Tarsis, Meres, Marsena ja Memukan, seitse Pärsia ja Meedia vürsti, kes nägid kuninga palet ja istusid kuningriigis esimesel kohal:
15„Mida tuleks seaduse järgi teha kuninganna Vastiga, sellepärast et ta ei ole täitnud kuninga käsku, mis eunuhhide kaudu oli antud?”
16Siis vastas Memukan kuninga ja vürstide ees: „Mitte ainult kuninga vastu ei ole kuninganna Vasti eksinud, vaid ka kõigi vürstide ja kõigi rahvaste vastu kuningas Ahasverose kõigis maades.
17Kui kuninganna tegu saab teatavaks kõigile naistele, siis nad hakkavad põlgusega vaatama oma meestele, öeldes: Kuningas Ahasveros käskis tuua kuninganna Vasti enese ette, aga tema ei tulnud.
18Juba täna võivad Pärsia ja Meedia vürstinnad, kes sellest kuninganna teost kuulevad, kõigile kuninga vürstidele nõnda vastata, ja sellest tuleb palju põlgust ning viha.
19Kui kuningas heaks arvab, siis tulgu temalt kuninglik käsk ja see kirjutatagu muutmatuna Pärsia ja Meedia seaduste hulka, et Vasti ei tohi tulla kuningas Ahasverose ette ja et kuningas annab tema kuningliku au teisele, kes on temast parem!
20Ja kui kuninga otsus, mille ta teeb, saab teatavaks kogu tema kuningriigis, mis on ju suur, siis austavad kõik naised oma mehi, niihästi suured kui väikesed.”21See kõne oli kuninga ja vürstide silmis hea, ja kuningas tegi Memukani sõna järgi.
22Ja ta läkitas kirjad kõigisse kuninga maadesse, igale maale tema oma kirjaviisis ja igale rahvale tema oma keeles, et iga mees olgu valitseja oma kojas ja rääkigu oma rahva keelt!
Mõnikord on kohane eksponeerida midagi erilist, kuid kuningas Ahasveerose ekstravagantsus ületas kindlasti kõik piirid! Kuningas Daarjavese poja, ning kuningas Koorese pojapojana, oli Ahasveeros pärinud tohutu suure Pärsia impeeriumi. Tema põhiliseks elukohaks oli talvepalee, Paabeli idaosas, ning ta valitses aastatel 486-465 eKR. Üsna valitsusaja algul, demonstreeris ta oma tähelepanuväärset mõjukust kutsudes kõiki regioonide juhte osalema pikal ning pillaval vara ja jõukuse esitlusel, mille hulka kuulus ka üks suurejoonelisemaid pidusööke kõigist, mida selles raamatus mainitakse. Sellele peole järgnes seitsmepäevane bankett Suusa kogukonna liikmetele, mis pidi ilmutama kuninga rikkalikku heldust, eriti piiramatu veinikasutuse näol.
Austusenäljas Ahasveeros oleks pidanud taolise tähistamise järel igati rahuldatud olema, ometi astus ta oma viimase, purjuspäi tehtud žestiga üle piiri. Ta käskis oma kaunil kuninganna Vastil ära tulla viimase peolt selleks, et teda eksponeerida enda banketil ning Vasti keeldus sellest. Ahasveerosel oli võim oma kuningriigi üle, kuid mitte oma naise üle! Taolisele avalikule vastupanule reageeris kuningas äärmise vihaga, kutsudes kokku nõuandjad,et leida kuningannale kohane karistus avaliku sõnakuulmatuse eest. Sellest, mis oleks võinud jääda koduseks konfliktiks, tehti nüüd näidisjuhtum tervele kuningriigile - sest äkki järgivad teisedki naised kuninganna eeskuju ega allu enam oma abikaasadele!
Vasti kõrvaladati alatiseks oma positsioonilt ja avalik kuulutus pidi taastama kuninga autoriteedi ja isikliku au.
Huvitav, kas Ahasveeros oleks teinud samalaadse kohatu ettepaneku oma naisele ning vastanud samasuguse vihaga tema äraütlemisele, kui ta poleks purjus olnud? Kuigi Estri raamatu avapeatükk tutvustab meile kõigepealt Ahasveerose prestiiži, uhkust ning isiklikku nõrkust - on selle peamine eesmärk panna paika lava Estri ootamatule ning Jumalast varustatud edenemisele Ahasveerose uueks kuningannaks.
Selle kommentaari autor: Grace Thomlinson