Ebakindlus on tänase elu üks kõige iseloomulikumaid jooni. On see globaalne soojenemine, terrorism, tuumaoht kuritegelike riikide poolt, uued viirused - me oleme ümbritsetud juhitamatutest ja ennustamatutest riskidest. 

Ka kristlik kogukond pole immuunne selliste ebakindluste suhtes ja peab lisaks rinda pistma selliste väljakutsetaga, nagu religioosne pluralism, vastutöö ja paljudes riikides ka pidev tagakiusamine. Peale selle tabavad meid kõiki isiklikud ebakindlad olukorrad (tervise, töö või suhetega seotud) ning kristliku usus tunnistamisega seotud väljakutsed.

Psalm 48 on laul, mis kinnitab veelkord, et ka keset ebakindlat maailma saab usklike kogukond leida oma julgeoleku Jumalas, kellele me kuulume. Psalm algab ja lõpeb Jumala ülevuse tunnistamiseg (s 1,14). Selle keskmes on Siion, Jeruusalemma ajalooline linnus. Jeruusalemm - pealinn, templi asupaik, Jumala nime, Jumala rahva ja Jumala eneseilmutuse linn. Siiski pole see ainult laul linnast, vaid pigem seda linna kaitsva Jumala ülistamine. Elav Jumal on tema kaitsja ja ükski oht ei saa teda raputada (s 3). Psalmi keskosas on väljendatud kogu asja tuum: Linn on märgistatud Jumala omanditunnusega ja Tema kaitseb linna igavesti (s 8).

Psalm tuletab meile meelde, et Jumala rahva sees elab Jumal ise oma Vaimu näol. Ta kaitseb meid igast küljest. Psalmi autor loetleb kõikjalt tulevaid ohte,  kuid me võime Jumala rahvana julged olla, sest meie võit on juba olemas Temas. Vähesed meist on immuunsed ebakindluse tunde suhtes, olgu selle põhjus siis ebakindel maailm või ebakindel süda. Nii saame ka seda salmi usus omaks võtta ja kuulutada: Sest see Jumal on meie Jumal igavesti ! Ja Tema on meie juht lõpuni.