Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 6:25-40
Gideoni kutsumine25Sel ööl ütles Issand temale: „Võta üks oma isa härjavärssidest ja teine, seitsmeaastane härg, ja kisu maha Baali altar, mis su isal on, ja raiu maha selle kõrval olev viljakustulp!
26Siis ehita kividest laotud altar Issandale, oma Jumalale, selle mäelinnuse tippu, võta see teine härg ja ohverda põletusohvriks sinu poolt maha raiutud viljakustulba puudega!”
27Ja Gideon võttis kümme meest oma sulaste hulgast ja tegi nõnda, nagu Issand temale oli öelnud; aga kuna ta kartis oma isa peret ja linna mehi, et teha seda päeval, siis ta tegi seda öösel.
28Kui linna mehed hommikul vara üles tõusid, vaata, siis oli Baali altar lõhutud, viljakustulp selle kõrvalt maha raiutud ja see teine härg vastehitatud altaril ohverdatud.
29Nad ütlesid siis üksteisele: „Kes seda on teinud?” Ja kui nad küsitlesid ning uurisid, siis öeldi: „Seda tegi Gideon, Joase poeg.”
30Siis linna mehed ütlesid Joasele: „Too oma poeg välja, ta peab surema, sest ta on lõhkunud Baali altari ja on selle kõrvalt maha raiunud viljakustulba!”
31Aga Joas ütles kõigile, kes tema vastu üles astusid: „Kas tahate Baali pärast riielda? Või tahate teda aidata? Kes tema pärast riidleb, peab veel täna hommikul surema! Kui ta on jumal, siis ta riielgu ise, et ta altar on maha kistud!”
32Sel päeval pandi Gideonile nimeks „Jerubbaal”, sest nad ütlesid: „Baal ise riielgu temaga, et ta tema altari maha kiskus!”
33Kõik midjanlased, amalekid ja hommikumaalased olid kogunenud, üle jõe tulnud ja Jisreeli orgu leeri üles löönud.
34Aga Issanda Vaim täitis Gideoni: ta puhus sarve ja abieserlased hüüti temale järgnema;
35ja ta läkitas käskjalgu kogu Manassesse ja ka nemad hüüti temale järgnema; ta läkitas käskjalgu Aaserisse, Sebulonisse ja Naftalisse, ja need tulid üles teistele vastu.
36Ja Gideon ütles Jumalale: „Kui sa tahad minu käe läbi Iisraeli päästa, nagu sa oled öelnud,
37siis vaata, ma panen need niidetud villad rehepõrandale; kui kaste tuleb ainult nende villade peale, aga kogu maapind jääb kuivaks, siis ma tean, et sa Iisraeli minu käe läbi päästad, nagu sa oled öelnud.”
38Ja nõnda sündis: kui ta järgmisel hommikul vara üles tõusis ja villu vajutas, siis ta pigistas villadest kaste välja, kausitäie vett!
39Aga Gideon ütles Jumalale: „Ärgu süttigu su viha põlema minu vastu, et ma veel kord räägin! Luba, ma katsun veel kord villadega! Lase nüüd ainult villad kuivaks jääda, aga kogu maapinnal olgu kaste!”
40Ja Jumal tegi sel ööl nõnda: ainult villad jäid kuivaks, aga kogu maapinnal oli kaste.
Giideon, kes oli just õppinud vapralt kuuletuma, rullib nüüd lahti oma kurikuulsad villad. Kas see oli õige ja hea niimoodi teha? Kas meiegi peaksime tema eeskuju järgima? Või oli hoopiski patuasi, sel viisil Jumaalt proovida? Kas see polnud mitte tagasilangemine uskmatusse ja kahtlustesse?
On olemas kahtlus ja kahtlus. Mulle tundub et paljude inimeste jaoks on nende sees tõusvad kahtlused tegelikult kahtlused iseenes suhtes. Need viitavad ebakindlusele iseenese suhtes. Mõni aeg tegasi küsis üks proua minult perroonil, kas see rong mis saabumas oli läheb ikka Invernessi. Ta oli näinud kõiki väga selgeid silte mis kinnitasid, et too rong tõesti läheb Invernessi, aga tema sees oli ikka veel üks näriv kahtluseuss. Ja ta ei oodanud minult mitte uusi või usaldusväärseid andmeid vaid lihtsalt kinnitust, sest ta kahtles iseendas.
Nagu nägime, uskus Gideon Jumalat ning täitis ülesande kiskuda maha Baali kummardamise altar ning ehitada selle asemele altar Jehoovale. Aga samas oli ta täis sügavaid kahtlusi iseenese suhtes: “Kas ma olen asjast ikka õigesti aru saanud?” Ja nii toob ta välja oma villad ning esitab Jumalale nood kummalised nõudmised. Tundub, et Jumal mõistab Giideoni. Ta vastab Giideoni palvetele kannatlikult ja suure lahkusega.
See, kui me iseenestes kahtleme, ei ole patt. See võib viia meid patuni, kuid kui meie enesekahtlused panevad meid veel enam Jumalast sõtluma, siis on kahtlused head asjad.
Ja kui seda juhtuks veel palju rohkemate inimestega , palju sagedamini, paneks see meid palju enam palvetama. Usku ei saa segi ajada eneskindlusega. “Olgu teil uksu Jumalasse “ ütles Jeesus (Mk 11:22); ning usul Jumalasse võib küllalt sageli kaaslaseks olla halvav enesekahtlus. Küsi järgi oma pastoritelt ja teistelt vaimulikelt juhtidelt!
Selle kommentaari autor: Dominic Smart