Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 12:11-17
Tagakiusamine kuningas Heroodese poolt11Ja kui Peetrus jälle hakkas aru saama, lausus ta: „Nüüd ma tean, et Issand on tõesti oma ingli läkitanud ja mu välja kiskunud Heroodese käest ning kõigest, mida juuda rahvas ootab.”
12Ja märgates, kus ta on, tuli ta selle Maarja koja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli suur hulk rahvast kokku tulnud palvetama.
13Kui ta siis hooviväravale koputas, tuli sinna kuulatama tüdruk, Roode nimi.
14Kui ta Peetruse hääle järgi ära tundis, siis rõõmu tõttu ei avanud ta väravat, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus seisab värava taga.
15Nemad ütlesid talle: „Sa jampsid!” Tema aga kinnitas, et see on nõnda. Siis nad ütlesid: „See on tema ingel.”
16Peetrus koputas üha edasi. Kui nad nüüd avasid, nägid nad teda ja jahmusid.
17Peetrus aga viipas neile käega, et nad vait jääksid, ning jutustas, kuidas Issand oli ta vanglast välja toonud, ning ütles: „Teatage seda Jaakobusele ja vendadele!” Ja ta väljus ning läks sealt ära teise paika.
Üks Ap tegude raamatu taustateemasid on Jeesuse surm ning ülestõusmine ning selle kajastus tema jüngrite eludes. Tänases peatükis näeme Jumalat, kes ühe oma sulase päästab, sel ajal kui teine hukatakse. Jaakobus on alles teine kristlik juht, kes hukatase, kuid talle järgneb veel tuhandeid. NIng on võimatu vastata küsimusele, miks tema pidi surema, kui Peetrus seekord pääses.
Juba Stefanose surmast teame, et Jeesus ootab, et vastu võtta kõik oma märtritest järgijad (Ap 7:56) ning et usk ülestõusmisesse aitab tagakiusatud kristlastel olla silmitsi suremise võimaluse kui hinnaga, mis tuleb maksta ristilöödud Messia järgimise eest. Lääne kristlaste vähene tagakiusamise ja kannatuse kogemus on maailma kiriku ajaloo ja -kogemuse üldisel taustal üsna haruldane.
Luuka jutustatud lugu paneb naerma, sest isegi Peetrusel endal läheb aega arusaamiseks, et ta on tegelikult ka vabaks tehtud. Vaid tüdruk Roode suudab kõige paremini aktsepteerida, et see on tõesti vabastatud Peetrus, kes ukse taga seisab. Ka esimese sajandi kristlatel oli imede uskumisega raskusi ja nii võime koos Luukaga muiata selle loo üle, aga kui vaja ka leinata omaenda uskmatust.
On kas ohtu meie usuteel: üks on see, kui eeldame, et Jumal päästab meid igast hädast (Ta ei teinud seda Jaakobuse puhul) või teine - kui me ei oota Jumalalt üldse mingit tegutsemist. Usk on vaja tasakaalustada teadmisega, et Jumala plaanid võivad erineda meie omadest.
Palvetajate usupuudusele lisandub nende usalduse puudus Roode tunnistuse suhtes. Ehk mängib siin oma osa ka fakt, et Roode oli vaid teenija? Usukaaslastega osaduses olemises on kaalukas roll nende usaldamisel, vaatamata sellele, millisel positsioonil keegi parasjagu on.
Selle kommentaari autor: Ray Porter