Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 12:18-25
Tagakiusamine kuningas Heroodese poolt18Aga päeva saabudes olid sõdurid suures ärevuses selle pärast, mis Peetrusega oli juhtunud.
19Kui Heroodes teda otsis ega leidnud, kuulas ta vangivalvurid üle ja käskis need viia hukkamisele. Ise ta läks Juudamaalt alla Kaisareasse ja jäi sinna.
Heroodese surm20Ent Heroodes kandis viha Tüürose ja Siidoni rahva peale. Nood tulid ühel meelel tema juurde ja, saanud nõusse kuninga kambriülema Blastose, palusid rahu; sest nende maa sai oma toiduse kuninga alalt.
21Määratud päeval pani Heroodes selga kuninglikud rõivad, istus kohtujärjele ja pidas neile kõne.
22Rahvas aga hüüdis: „See ei ole inimese, vaid Jumala hääl!”
23Aga otsekohe lõi teda Issanda ingel, seepärast et ta ei andnud au Jumalale. Ja ussidest sööduna heitis Heroodes hinge.
24Aga Jumala sõna kasvas ja levis.
25Ent Barnabas ja Saulus, olles lõpetanud oma teenistuse Jeruusalemmas, tulid tagasi ja võtsid enestega kaasa Johannese, keda hüüti Markuseks.
Tänane jutustus pakub suurt kontrasti poliitiku vahel, keda kohtasime eelmises loos, kes kasutas oma võimu tehes ülekohut ning kurja; ja selle vahel, kuidas vaikne ning sageli märkamatuks jääv Jumala Sõna levimine aina kasvas. Heroodes Agrippa krooniti AD 37, ning isiklikku kasu taga ajades oskas ta väga osavalt manipuleerida nii rooma kui juutide juhtidega. Ka tänases loos näeme teda täitmas türanni rolli, kes end ebajumalaks tõstes, ei karda Jumalat pilgata, kümblemas diktaatorite lemmikmuusikas - rahvahulkade ülistuses (s 22). Heroodese kohtuav surm, näitas aga Jumala õigluse ning kohtumõistmise kohutavat reaalsust, kelle ees kõik, kes võimu omavad ning kasutavad, peavad aru andma.
Kui ajal, mil Luukas neid lugusid kirja pani, oleks eksisteerinud ajalehed ning televisioon, oleks kuningas Heroodese verine lõpp olnud ajalehtede esikülgedel. Just selliste, eriti sensatsiooniliste lugude kallal maiustab ka kaasaja meedia. Kõige selle juures oleks neil aga jäänud märkamata - ning tänapäeval jääb see meedia tähelepanu fookusest täiesti välja - Jeesuse Kristuse kuningriigi aeglane, vaikne aga kindel levik.
See on äärmiselt tähelepanuväärne, sest toimub tõesti täiesti märkamatult ning sensatsiooni tekitamata, kuid ilmselt vägagi teadlikult, asetab Luukas türanni koleda lõpu kirjelduse järele selle lihtsa, ent tähendusest pakatava väite: “ Aga Jumala sõna kasvas ja levis.” (s 24). Tänapäeval, mil me õigustatud huviga jälgima poliitikute käitumist, on kristlastel võimalik jääda eriarvamusele pimesi valitsejate ning igasuguste muude kuulsuste kummardamise osas, meeles pidades, et jumalariik, millele kuulub nende lojaalsus, pakub langenud maailmale reaalset tervenemise ning muutumise lootust. Ükskõik, milline poleks ka hekte poliitiline olukord, see kuningriik kasvab ja levib märkamatult.
Selle kommentaari autor: David Smith