Paulus pöördub tagasi raha teema juurde. Järgmise kahe rahateemalise lõigu vahel on ka isiklik väljakutse Timoteosele. Kutsumine teenimistöösse on parim vastumürk võimalikule saamahimule. Raha iseenesest ei ole kuri; seda saab kasutada ka hea tegemiseks. Meil tuleb lihtsalt mõista ja tunnetada selle võimu inimese elu üle. Et see saaks selgeks, tõstab Paulus esile kaks ohtu, ning annab seejärel kaks strateegiat, kuidas hoida head finantsdistsipliini.

Esimeseks ohuks on uhkus, üleolekutunne mis võib tekkida kui keegi omab rohkem kui teised. Uhkuse lõksu ja sellega kaasnevasse teadvustamata (või hullemal juhul teadvustatud) enese tähtsa(ma)ks pidamisse on imelihtne langeda. Suurem pangaarve ei tee aga kedagi paremaks inimeseks. Kahjuks elame brändidest suunatud kultuuris, kus inimesi hinnatakse nende omandi alusel- nagu oleksid nad see, mida omavad- ning sellega on väga kerge kaasa minna. 

Teiseks ohuks on väär turuvalisuse tunne, nagu suudaks raha tõhusalt eemal hoida katsumusi ning muudaks inimese Jumalast sõltumatuks. Taoline suhtumine on äärmiselt ohtlik ja lühinägelik! Mitmes hiljutises majanduslanguses oleme kõik näinud, kui ebakindel toetuspunkt rikkus olla võib. Lisaks on elus mitmeid olukordi, millest ei ole võimalik end millegagi “välja osta”. Viimaks aga, kõige väärtuslikumal siin elus, ei ole hinnalipikut - armastus on parim näide sellest.

Nimetatud ohtudest hoidumiseks, julgustab Paulus neid, kes on jõukamad, kulutama oma raha teiste inimeste heaks ning aitamiseks. Õigesti käsitletud raha võib teha palju head, ning neil, kelle kätte on usaldatud suuremad summad, lasub vastutus toetada teisi, kes teevad tööd Jeesuse nimel. Samas ei tohiks nende toetus olla huupi jagatud, vaid pigem hoolikalt kaalutud tark investeering. Heldusele tõukajaks peaks olema headuse vaim, see ei lase lahkusel muutuda pelgaks heategevuseks ning julgustaval toetamisel muutuda üleolevaks armulikkuseks. Taolisel viisil saame tegude vahendusel esile tõsta Jumala loomust.