Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ho 7:8-8:3
Efraimi ja Samaaria üleastumised8Efraim seguneb rahvaste hulka; Efraim on nagu kook, millel ei ole pööratud teist külge.
9Võõrad söövad ta jõu, aga tema ise ei märkagi; ta juustesse on puistatud halli, aga tema ise ei teagi.
10Iisraeli kõrkus tunnistab tema enese vastu; nad ei pöördu Issanda, oma Jumala poole ega otsi teda kõigest hoolimata.
11Efraim on otsekui tuvi, kohtlane ja taipamatu; nad kutsuvad Egiptust, nad lähevad Assurisse.
12Aga kui nad lähevad, siis ma laotan nende peale oma võrgu, ma toon nad alla nagu taeva linnud; ma karistan neid, nagu nende koguduses on kuulutatud.
13Häda neile, sest nad põgenevad minu juurest! Hukatus neile, sest nad astuvad üles minu vastu! Mina tahtsin neid lunastada, aga nemad räägivad mu kohta valet.
14Nad ei hüüa südamest minu poole, vaid uluvad oma asemeil. Nad lõikavad endile leinamärke ihusse vilja ja veini pärast, aga minu vastu tõstavad nad mässu.
15Mina olen juhtinud ja kinnitanud nende käsivarsi, aga nemad kavatsevad minu vastu kurja.
16Nad pöörduvad, aga mitte ülespoole, nad on otsekui lõtv amb. Nende vürstid langevad mõõga läbi oma pilkava keele pärast: sellepärast pilgatakse neid Egiptusemaal.
Iisraeli ebajumalateenistus mõistetakse hukka1Olgu sul pasun huultel! Issanda koja peale langeb otsekui kotkas. Sest nad on rikkunud mu lepingut ja on hakanud vastu mu Seadusele.
2Nad kisendavad küll minu poole: „Mu Jumal! Meie, Iisrael, tunneme sind!”
3Iisrael on hüljanud hea, vaenlane ajab teda taga.
Selles lõigus räägib Hoosea stseenist mis on üsna tavaline ka meie päevil. Seadusetus ja moraalselt kaitsmata ühiskonnas muutus kuritegevus pidurdamatuks: Hoosea toob esile korruptsiooni kõige kõrgemal tasandil (Ho 7:3,5). Kuna Jumala eesmärgiks, nagu alati, oli tuua taastamine ja tervenemine (Ho 6:1, Ho 7:1), oli tragöödia kahekordne: kõigepealt Iisraeli suutmatuses mõista oma kurjade tegude tegelikke tagajärgi; ja teiseks, suutmatuses tajuda kuidas nende eksimused ja armetu vastupanu tulla tagasi oma vaimuliku Isa juurde, kurvastasid Jumala südant. Kogu see pilt moraalsest ja vaimsest allakäigust on meie ette joonistatud 7. peatükis neljas võimsas pildis.
Võta aega, et igaüks neist võiks kõnelda ka sinu vastu.
Tuli ahjus (Ho 7:4-8) - ülesköetud, mõrvarlikud kired täidavad kuningliku õukonna, üleskihutades intriige, kääritades kogu atmosfääri (s 8). “Kuidas veel paremini kirjeldada pooleldi toidetud inimesi; pooleldi haritud ühiskonda; pooleldi elatud religiooni; pooleldi rakendatud poliitikat - kui pooltoorest saiapätsi?” (George Adam Smith “The Book of Twelve Prophets”).
Hallid juuksed (Ho 7:9-10) - tähelepanuväärne, ent samas ka haletsusväärne pilt Iisraelist kes elas täielikus teadmatuses oma hädaohtlikust olukorrast. ( Lk 18:11; Ilm 3:17).
Kohtlane tuvi (Ho 7:11-12) - kirjeldab Iisraeli välispoliitika rumalust, mis tõmbles ühest allianssist teise, ometi saavutamata mingit lootustki turvalisusele.
Vigane relv (Ho 7:16) - lõtv amb mis ei suuda jõuda märgini, kirjeldamas Iisraeli täielikku Jumala hülgamist.
Millised jõulised kujundid võiksid kõige paremini kirjeldada meie kaasaegset rahvuslikku ning rahvusvahelist olukorda? Ja milline on meie reaktsioon sellele - kristlastena, kes on pühendunud inimestele selles maailmas ilmutama Jumala südant ? Kas me ei peaks palvetama tunnetuse ja
tarkuse andi, et mõista aegu milles elame?
Selle kommentaari autor: APÜ