Terrorism kasutab relvadena salajasi kokkuleppeid ning ootamatuid vägivallarünnakuid selleks, et luua hirmu ja ebakindluse õhkkond, et külvata segadust vaenlasteks tembeldatud gruppides.Aga terrorismis kasutus ei piirdu vaid meie aja maailmaga. 

Tänane psalm on tõenäoliselt kirjutatud Taaveti poolt sel ajal, kui toimus Absalomi mäss oma isa vastu. Läbi kuue salmi väljendab Taavet oma hirmu, sest tema vastase reetlikkus on äkitselt saanud ilmsliks ning Taavet mõistab, et tema tapmiseks on peetud kurje plaane. Siin ei kasutata pomme või enesetapu veste, ometi võivad mürginoolte taolised sõnad mõjuda sama julmalt (s 3). Neli aastat on Absalom kiidelnud ja meelitanud ning petnud, et kavalusega “varastada Iisraeli laste südameid” (2Sm 15:6). Nüüd ähvardab tema suur järgijate hulk varitseda Taavetit selleks, et nende meelest ideaalse plaani järgi tõsta Absalom uueks kuningaks.

Keset oma hirmu hüüab Taavet Jumala poole, et Ta kuuleks ning kaitseks teda. Ja korraga - vähem kui kahe salmi pärast (s 7,8) on olukord täielikult muutunud, vaenlased on maha löödud nende endi sõnade läbi, mida Jumal kasutas nende hävitamiseks. Nende olukord saab kogu rahva pilke objektiks, kes tunnevad ära Jumala kohutmõistva käe sekkumise, samal ajal kui pääsenud rõõustavad ja toovad Jumalale au.

Ka täna elame kurjal ajal, mil paljud, kes sedagi kommentaari loevad on kogenud või kogemas verbaalsedi või füüsilisi ähvardusi, ohtu oma elule ja turvalisusele. On kerge sattuda ahastusse ning jääda hirmust halavatuks. Psalmist aga julgustab meid pigem väljendama oma muret Jumalale, teadmises, et Tema on Jumal, kes pöörab olukordi. Tema on ka see, kes vabastab süüdistustest oma nime ning toob pääsemise neile, kes Teda kardavad ja austavad. Kuigi me peame mõnikord minema ka läbi surmavarju oru, ei ole meil tarvis karta kurja, sest Jumala julgustav ja lohutav ligiolu jääb meiega  (Ps 23:4).