Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 3:1-9
Ristilöödud Kristus kui Jumala vägi ja Jumala tarkus1Ka mina, vennad, ei võinud rääkida teile kui vaimsetele, vaid pidin rääkima kui lihalikele, nagu väetitele lastele Kristuses.
2Ma jootsin teile piima ega andnud tahket rooga, sest seda te ei oleks veel talunud. Kuid ega te nüüdki veel talu,
3sest et olete ju alles lihalikud. Kui teie seas on kiivust ja riidu - eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimlikult?
4Sest kui üks ütleb: „Mina olen Pauluse poolel!”, teine aga: „Mina Apollose!” - eks te siis ole nagu inimesed ikka?
Vastutus Jumala ees5Mis on siis Apollos? Mis on Paulus? Teenrid, kelle kaudu te olete saanud usklikuks, nõnda nagu Issand igaühele on andnud.
6Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada.
7Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab.
8Istutaja ja kastja teevad sama tööd, aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.
9Sest Jumala kaastöölised oleme meie; Jumala põllumaa, Jumala hoone olete teie.
Issand, me täname Sind juhtide eest, kes on meile jaganud Jumala Sõna. Olgu nende sõnum ja elu alati kooskõlas nii, et Jeesuse nimi saaks austatud!
Beebid on loodud kasvama. Kui väikelapsed oma arengus edeneda ei suuda, on tegu puudega ja sageli vajavad sellised lapsed jätkuvad hoolitsust ja tuge. Äärmiselt traagiline on näha neid pisikesi nälja ajal, kui emadel ei jätku neile toitu. Nad muutuvad kiduraks ja kõhnaks, ning nnede kasv peatub. On väga õige olla tänulik nende eest, kes on meie lapseusku kasvatanud, kuid sellest hoolimata tuleks edasi liikuda piimadieedilt tahkema toidu juurde.
Paulus šokeerib Korintose kristlasi nimetades neid lihalikeks (s 1). Nad on usklikud, kuid ääri-veeri; oma toiduvaliku poolest on nad beebid. Taoline ebaküpsus asetab aga piirid õpetusele, mida Paulus saab neile edasi anda ning takistab neid arenemast õpetajaiks teistele (vt Hb 5:12).
Teenimistöö, mille Jumal kogudusele andnud on, ei seinse üksteisega võistlemises. Üks istutab, teine külvab: aga ainult Jumal on see, kes saab “lasta kasvada” (s 6). Kui meenutan enda teenimistöö aegu erinevais ametites, pean alati just seda põhimõtet meeles pidama. Igaühel meist on anda enda, unikaalne panus, kuid Jumal üksi saab anda elu ja kasvamise. Meie oma on lihtsalt eesõigus saada tuntuks kui “Jumala kaastöölised” (s 9) - me oleme üks lüli ahelas, mis põhjustab kasvamise, kuid au kuulub üksnes Jumalale.
Neile, kes töötavad Jumala “põllul” või “ehitusel”, järgeb ka tõsine hoiatus (s 9): ehitusjärelvalve inspektor on kohe-kohe saabumas! Meie tehtud töö proovitakse järele ning selle motiivid läbivad põhjaliku uurimise. Jah, võime olla väga toimekad, aga kas ehitame ka õigesti? Kord tuleb päev, mil meie töö peab läbima kvaliteedikontrolli Jumala tules ja kohtumõistmises (2Kr 5:10). Ning siis jääb püsima üksnes see, mis on vastupidav ja väärtuslik, kõik muu kuhjatakse kokku ja põleb ära.
Selle kommentaari autor: Eric Gaudion