Jumalale ei tohi teha ettekirjutusi, mismoodi ta inimestega toimib ja kuidas neile pääste valmistab. Paulus kirjutab korintlastele: “Sellepärast, et maailm Jumala tarkuse varal ei tundnud ära Jumalat tarkuse abil, oli Jumala meelepärast päästa totra jutluse kaudu need, kes usuvad. Eks ole, juudid nõuavad tunnustähti, kreeklased otsivad tarkust, meie aga kuulutame ristilöödud Kristust, kes on juutidele ärritus ja paganaile totrus, neile aga, kes on kutsutud, olgu juutidele või kreeklastele, on ta Kristus, Jumala väga ja Jumala tarkus, sest Jumala totrus on targem inimestest ja Jumala nõtrus on tugevam inimestest.” (1Kr 1:21-25 TP tõlge)

Paulus on õnnetu, et galaatlased on nii mõistmatud, nagu oleks keegi nad ära teinud. Ta oli nende silmade ette maalinud pildi Kristusest kui ristilöödust. "Jah, sõna ristist on totrus neile, kes hukkuvad, meile aga, kes me pääseme, on ta Jumala vägi." (1Kr 1:18 TP) Siis nad olid selle vastu võtnud, nüüd aga otsivad lisatugesid. Paulus kordab siin seda, mida lugesime eile: “Inimene ei saa õigeks seaduse tegude tõttu, vaid ainult usu kaudu Kristusesse Jeesusesse.” Kristuse rist oli piltlikult öeldes: risti pealetõmbamine kõigele vanale, kõigepealt aga lootusele saada Jumala ees õigeks oma ponnistuste kaudu täita Moosese käsuseadust. Sellele pingutusele on tulnud lõpp, kui Jumal on meid täitnud oma Vaimuga.

Tänase teksti peamõte on Vaimu saamine. Vaimu ei anta seaduse tegude tõttu, vaid ususõnumi kuulmise ja vastuvõtmise tõttu. Paulus kirjutas efeslastele: “Kristuses olete ka teie sellest ajast peale, mil te saite kuulda tõe sõna, oma pääsemise rõõmusõnumit, kelles teiegi, sellest ajast peale, mil hakkasite uskuma, olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga, kes on meie pärandi tagatis omandi lunastamiseni, Tema kirkuse kiituseks.” (Ef 1:13 TP) Ja kirjas galaatlastele: “Et te aga olete juba lapsed, on Jumal läkitanud oma südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab Abba, isa.” (Gl 4:6 TP)

On endastmõistetav, et iga kristlane on saanud Püha Vaimu. See on kõige alus. Väga ilusasti on Paulus kirjutanud roomlastele: “Vennad, see tähendab siis, et me oleme küll võlglased, kuid ei mitte lihale, et peaksime liha järgi elama. Sest kui te liha järgi elate, siis te surete. Aga kui te vaimuga ihu teod suretate, siis te hakkate elama, sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, needsinased on Jumala lapsed. Teie ei ole ju saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapse õiguse vaimu, mille tõttu me hüüame “Abba, isa!” Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui lapsed, siis ka pärijad, nii Jumala pärijad, kui Kristuse kaaspärijad, et kui me tõepoolest koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse.” (Rm 8:12-17 TP)

Püha Vaim toimib igas kristlases, kuigi väga erinevalt. Oma esimese kirjas korintlastele kirjeldab apostel Paulus: “Andides on küll erinevusi, aga Vaim on ükssama, ja teenimisviisides on erinevusi, ent Issand on ükssama. Ja väeavaldustes on erinevusi, aga Jumal on seesama, kes teeb kõike kõikides. Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks. Aga kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eri osa, nõnda nagu tema tahab.” (1Kr 12:4-11  TP)

Aga Vaimuga täidetud olemine ja selliseks jäämine ei ole endastmõistetav. Paulus peab tessalooniklasi manitsema: “Jumal ei ole meid ju kutsunud rüvedusele, vaid pühitsusele. Seepärast nii, kes on selle suhtes hoolimatu, see ei ole hoolimatu inimese, vaid Jumala vastu, kes oma Püha Vaimu teisse annab.” ( 1Ts 4: 7-8  TP) Ja hoiatama: “Ärge kustutage Vaimu.” (1Ts 5:19 TP)

 Paulus kardab, et just seda kipuvad galaatlased oma mõistmatuses tegema. Tema retooriliste küsimustele ei saa anda mitut vastust. Galaatlased ei saa olla ilmaasjata nii palju kogenud. “Te alustasite Vaimus, kas tahate nüüd lõpetad lihas? Kas te olete ilmaasjata nii palju kogenud? Kas see iialgi võiks olla ilmaasjata? See, kes nüüd annab teile Vaimu, ja laseb imevägedel tegutseda teie sees, kas ta teeb seda seaduse tegude või usu sõnumi kuulamise tõttu?” Juudid nõuavad tunnustähti uskumise eelduseks. Aga milline tunnustäht on kõige veenvam? 

Prohvet Eelijas laskis tule taevast tulla ja ohvri põlema süüdata. Aga Jeesus keeldus seda kordamast, tegemast vägevaid tegusid, et tõestada oma taevast pärinemist.

Suurim tunnustäht ja ime ei ole mingi väline kuitahes efektne vägitegu, vaid inimese südame teiseks muutumine. See on imede ime. Martin Luther ütleb “Väikeses katekismuses” usutunnistuse kolmanda osa seletuses. “Mina usun, et ma oma mõistusest ega väest ei saa uskuda Jeesusesse Kristusesse, oma Issandasse, ega tulla Tema juurde, vaid Püha Vaim on mind kutsunud evangeeliumi kaudu, oma annetega valgustanud, õiges usus pühitsenud ja hoidnud, nõnda nagu ta kogu kristlikku kirikut maa peal kutsub, kogub, valgustab, pühitseb ja Jeesuses Kristuses hoiab õiges ja ainsas usus. Seesama kirikus annab ta mulle ja kõigile usklikele iga päev kõik patud täiesti andeks ja äratab viimsel päeval minu ja kõik surnud üles ning annab mulle ühes kõigi usklikega igavese elu Kristuses. See on tõesti tõsi.”