Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 59
Appihüüd vägivaldsete vastu1Laulujuhatajale: viisil „Ära hävita!”; Taaveti mõistulaul
ajast, kui Saul läkitas mehed varitsema tema maja ja teda
surmama.
2
Tõmba mind ära mu vaenlaste käest, mu Jumal!
Kaitse mind nende eest,
kes mulle kallale tungivad!
3Kisu mind ära nende käest,
kes teevad nurjatust,
ja päästa mind verevalajate käest!
4Sest vaata, nad varitsevad mu hinge.
Võimsad kipuvad mu kallale.
Ometi pole mul üleastumisi ega patusüüd,
oh Issand!
5Ilma et ma oleksin paha teinud,
jooksevad nad kokku ning valmistuvad.
Virgu mulle vastu tulema ja vaata!
6Ja sina, Issand,
vägede Jumal, Iisraeli Jumal,
ärka üles nuhtlema kõiki paganaid!
Ära heida armu nurjatuile reetjaile! Sela.
7Nad tulevad igal õhtul uuesti,
uluvad nagu koerad
ja käivad mööda linna.
8Vaata, nad ajavad kurja välja oma suust,
mõõgad on nende huultes,
sest nad arvavad: „Kes seda kuuleb?”
9
Aga sina, Issand, naerad neid,
sa pilkad kõiki paganaid.
10Mu jõud, ma tahan hoida sinu poole,
sest Jumal on mu kindel varjupaik.
11Mu helduse Jumal tuleb mulle vastu,
Jumal lubab mind parastada mu varitsejaid.
12Ära tapa neid,
et mu rahvas ei unustaks seda!
Pilluta nad laiali oma vägevuse sunnil
ja tõuka nad maha, Issand, meie kilp!
13Nende suupatu pärast,
nende huulte kõne pärast
jäägu nad kinni oma kõrkuses
ning sajatamise ja vale pärast,
mida nad räägivad!
14Lõpeta nad ära vihaleegiga;
lõpeta nad, et neid ei oleks
ja et nad tunneksid Jumala olevat
valitseja Jaakobis maailma otsani!
Sela.
15Siis nad tulgu õhtul uuesti
ja ulugu nagu koerad
ja käigu mööda linna!
16Hulkugu nad ümber, otsides toitu,
ja kui nad jäävad söömata, urisegu pealegi!
17
Aga mina laulan sinu vägevusest
ja hõiskan hommikul sinu heldusest;
sest sa oled mulle kindlaks kaitsjaks,
pelgupaigaks mu kitsikuse päeval.
18Mu jõud, sinule ma mängin lauldes kiitust;
sest Jumal on mu kindel varjupaik,
mu helde Jumal!
Selle psalmi tausta leiame 1Sm 19:1-17, ning see kirjeldab Taaveti ärevaks tegevat kogemust, kui teda jätkuvalt jälgiti ja jälitati ning oht ähvardas teda igapäevaselt. Taoline olukord paneb Taaveti veel tugevamini palvetama.
Kõgepealt palvetab ta oma isiklike murede pärast (s 1-4). Mul “pole mul üleastumisi ega patusüüd, oh Issand!”, ütleb ta (s 4) ja see pole mitte ülbus pidada end täiuslikuks, vaid vastulause talle esitatud süüdistusele, et ta pole Saulile lojaalne.
Taaveti südametunnistus on puhas ning teravaks kontrastiks oma vaenlaste kurjadele plaanidele, sõnadele ning tegudele.
Palvetanud enda isiklike vajaduste pärast, jätkab Taavet palvet jumaliku õigluse esiletoomise pärast globaalselt. Kui see sünnib, saab mistahes kurjus hoobilt karistatud (s 5) ning sellest võidavad nii Jumala rahvas kui ka Jumal ise (s 11-13). Taaveti palve on tohutu suur, aus, julge ning veendunud: “Tõuse, päästa mind….Virgu, ärka üles….pilluta nad laiali…lõpeta nad ära… aga ära tapa neid….”(s 3,5, 6, 11, 13) Tema usus ja usalduses öeldud sõnad vastanduvad ta vaenlaste pilkamisele ja mõnitamisele: “Kes seda kuuleb?” (s 8).
Iga järgmine osa Taaveti palves peatub vaatama tema hetkeolukorda - alguses inimlikust vaatenurgast (s 3,4,7, 8,15,16), siis aga usulisest perspektiivist (s 9, 17). Pane tähele sõna “aga” 9 ja 17 salmi alguses ja mõtiskle kuidas usk Issandasse võib uskliku perspektiivi olukorrale täiesti muuta.
Taaveti palve ja mõtiskluse tulemuseks on uuendatud kindlus ja turvaltunne Jumalas, kelle kohta ta ütleb: “minu jõud” ja “mu varjupaik”. (s 10, 17,18). Saadud kindlus aga toob kaasa otsustuse oodata ära Jumala vastus tema palvetele ning laulda kiitust Jumala väele ja armastusele (s 10,18)
Kuidas on Jumal vastanud sinu palvetele? Too talle taas oma tänu.
Piibel ütleb, et meie sõnad võivad olla kui “mõõgad” (s 8) - võrdle seda teiste kirjakohtadega: Ps 57:4; Ps 64:3; Õp 12:18; Js 49:2; Ef 6:17; Hb 4:12; Ilm 1:16; Ilm 19:15,21,
Selle kommentaari autor: APÜ