Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 2:18-29
Läkitus Tüatiira kogudusele18Ja Tüatiira koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Jumala Poeg, kelle silmad on nagu tuleleek ning kelle jalad on vasemaagi sarnased:
19Ma tean sinu tegusid ja armastust ja usku ja teenimist ja su kannatlikkust ning et su viimaseid tegusid on rohkem kui esimesi.
20Kuid mul on sinu vastu, et sa lased naist Iisebeli, kes nimetab end prohvetiks ja õpetab, eksitada ka minu sulaseid hoorama ja sööma ebajumalate ohvreid.
21Ma olen talle andnud aega meeleparanduseks, ent tema ei taha parandada meelt oma hoorusest.
22Ennäe, ma viskan ta tõvevoodisse ning temaga abielu rikkujad suurde viletsusse, kui nad ei paranda meelt ega lõpeta oma tegusid,
23ja hävitan ta lapsed surmaga, ning kõik kogudused saavad aru, et mina olen see, kes uurib läbi meeled ja südamed, ning annan igaühele teist teie tegusid mööda.
24Aga ma ütlen teile, muudele Tüatiiras, kellel ei ole seda õpetust, kes pole ära tundnud saatana sügavikke, nagu nemad ütlevad, - teie peale ma ei pane muud koormat.
25Pidage vaid kinni sellest, mis teil on, kuni ma tulen!
26Kes võidab ja minu tegusid lõpuni hoiab, sellele ma annan meelevalla paganate üle
27ning ta hoiab neid kui karjane raudsauaga, nii nagu purustatakse saviastjaid,
28otsekui minagi olen saanud meelevalla oma Isalt, ning ma annan talle koidutähe.
29Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!
Tüatiira oli veel vähemolulisem linn kui Pergamon - ülejäänud seitsmest kõige vähem silmapaistev. Samas oli linn oluline militaarne eelpost ning ka edukas kaubalinn. Seetõttu omasid suurt kaalu kohalikud käsitöögildid, kes olid otseselt seotud ebajumalate ja keisri kummardamisega linnas. Nii oli igaüks, kes soovis elatist teenida, silmitsi sünge valikuga. Ebajumalate auks korraldatud pidustused ja ohverdamised olid Jeesuse karmidele sõnadele üksnes taustaks - noomimise peamine fookus oli kogudusel, keda Jeesus kutsub üles pühadusele ja Jumalale ustavaks jääma.
Tundub, et Tüatiira kogudusel läks ju hästi: koguduse liikmeid tunnustatakse, et neil on armastust ja usku; nad on vastu pidanud raskustes ning teenimismeelsed. Ometi ei ole Issand rahul. Tal on koguduse vastu, et too sallib enda keskel eksitavat õpetust ja kõlvatut eluviisi. Vaatamata ustavusele on nende süüks patu sallimine koguduses.
Tüatiira linnas oli Iisebeli poolt soositud ja levitatud ebajumalakummardamise ja kõlvatuste mõjul ka kogudus libisenud kompromissidesse. Tõenäoliselt aktsepteeriti gnostilist õpetust, mille järgi kristlane võis julgelt tundma õppida saatana sügavusi, näidates sellega, et ihulikud patud ei mõjuta vaimulikku elu.
Jumal aga ootab oma rahvalt pühadust. Juba Siinai mäel ütles Jumal Iisraelile: “Olge pühad, sest mina olen püha!” (3Ms 11:45). See ei tähenda, et Jumal ootab meilt täiuslikkust - Ta teab mida suudame ja mida mitte. Pigem ütleb Jeesus teades meie ekslikkust ja nõrkust: “ Mina olen püha ja minu läbi saad ka sina olla püha. Jää ustavaks, seisa vastu kiusatusele ning sa koged võitu.” "Pidage vaid kinni sellest, mis teil on, kuni ma tulen!"(s 25)
Ainult selles kirjas on kirjeldus Jeesusest kes on: “Jumala Poeg, kelle silmad on nagu tuleleek ning kelle jalad on vasemaagi sarnased “ (s 18). See vastandub linnas levinud Apollo kummmardamisele, mis oli ühendatud keisri kummardamisega, keda peeti lihaks saanud Apolloks ning Zeusi pojaks. Ülestõusnud Kristus on ainus tõeline Jumala Poeg ja Tema langetab viimase otsuse.
Mitte mingisugune hulk tänu või Jumalale tehtud häid tegusid ei varja kogudust Jumala Poja tuleleegina läbistava vaate eest. Kristus, kes oli võitnud patu, pakkus meeleparandust ja andestust neile, ke olid valmis vastu astuma valeõpetajatele ja kõlvatusele koguduses. Aga armuaeg saab ükskord otsa. Johannesele öeldakse, et Jumala Poeg karistab nii Iisebeli kui ka tema järgijaid, kui need meelt ei paranda ega muuda oma eluviisi. Nad hävitatakse nii, et kõik kogudused näevad siin Issanda kätt.
Need aga, kes on hoidnud end puhtana ja on Jumalale ustavad, pannakse valitsema patustanute üle (neile antakse "Koidutäht"- s 28). Issand ei pane neile muud koormat (s 24). Ta ise valib endale kaastöölised, kes peavad hoolitsema selle eest, et koguduses sallitaks pattu. Jumal ei mõõda kellegi tähtsust väljanägemise järgi. Pigem vaatab Ta otsust tehes kui see “kelle silmad on nagu tuleleek”, sügavamale pealispinnast, uurides läbi meie “meeled ja südamed” (s 23). Nii nagu Jeesus sai meelevalla Isalt, nii on Ta andnud valitsemisele koguduses oma ustavatele ning ootab neilt õigeid otsuseid.
Selle kommentaari autor: APÜ