Kogu tähelepanu keskendub nüüd ratsanikule valgel hobusel. See on Jeesus, aga kujul, mil me pole Teda iial varem näinud: Kristus Vägede Kuningas sõdimas kurjuse vastu, või Kristus Kohtumõistja kohtuotsust täide viimas.

Tema kolm tiitlit määravad Tema identiteedi: “Ustav ja Tõeline” “Jumala Sõna”, “Kuningate Kuningas ja Isandate Issand” (s 11,13,16). Üks tiitel jääb veel varjatuks, sest meie teadmine on alati piiratud. Tal on hulgaliselt peaehteid, Ta on kõigiti kuninglik, meelevallaga, tuliselt hõõguvate silmadega, mis näevad kõike ja käskiva häälega, Tema võitlusarmid on nähtavad verest läbiimbunud mantlil. Iga silm paneb tähele taevaste väehulkade Kaptenit, kes nüüd pole tulnud päästma, vaid kohut mõistma.

Maailma armeed kogunevad Tema vastu võitlema, kuid võitlust ei tule, sest võit on juba saavutatud. Pigem seisavad nad oma kohtuotsuse ja karistuse ootel. See on Jumala suur pidusöök taeva lindudele. Kurjuse jõud eemaldatakse ükshaaval, vastupidises järjekorras nende ilmumisele. Paabel on juba läinud, nüüd hävitatakse kaks metsalist. Kõik näevad kuidas merest tulnud metsaline ja valeprohvet heidetakse tulejärve, kus nad hukkuvad. Nende üle mõistab kohut valgel hobusel istuv ratsanik, kes kasutab oma suust tulevat mõõka, sest Ta võidab kurjuse ära oma Sõnaga.

Siis sööstavad taevast alla linnud ning kogu kurjus hävitatakse täielikult ja pöördumatult. Milline kontrast on Talle pulmasöömajaal ja Jumala pidusöögil lindudele! Ajalugu, alates hetkest, kui patt sisenes Eedeni aeda, on jõudnud kulminatsioonini.

See on põhjus, miks läbi ajaloo on Jumal kutsunud inimesi meeleparandusele, kuni veel on armuaeg. Ja seda sõnumit tuleb kuulutada kõikidele enne, kui on liiga hilja. Kasutagem siis selleks iga võimalust!