Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 20:1-15
Tuhandeaastasest rahuriigist1Ma nägin taevast alla tulevat ingli, kellel oli sügaviku võti ja suured ahelad käes.
2Ja ta võttis kinni lohe, selle muistse mao, kes on Kurat ja Saatan, ning aheldas ta tuhandeks aastaks
3ning viskas ta sügavikku ja sulges ta luku taha ning pani pealt pitseriga kinni, et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni need tuhat aastat saavad täis. Pärast seda peab teda natukeseks ajaks lahti lastama.
4Ja ma nägin troone ja neid, kes nende peal istusid; ja kohus anti nende kätte; ning ma nägin nende hingi, kelle pead olid kirvega maha raiutud Jeesuse tunnistamise pärast ja Jumala sõna pärast, ja kes ei olnud kummardanud metsalist ega tema kuju ega olnud võtnud tema märki oma otsaette ega käe peale. Nad tõusid ellu ning valitsesid kuningatena koos Kristusega tuhat aastat.
5Aga muud surnud ei tõusnud ellu, kuni need tuhat aastat said täis. See on esimene ülestõusmine.
6Õnnis ja püha on see, kes saab osa esimesest ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid nad on Jumala ja Kristuse preestrid ning valitsevad koos temaga kuningatena tuhat aastat.
Lõplikust võidust saatana üle7Kui need tuhat aastat otsa saavad, lastakse saatan lahti oma vanglast
8ning ta läheb välja eksitama paganaid, kes on ilmamaa neljas nurgas, Googi ja Maagoogi, koguma sõtta neid, kelle arv on nagu mereliiv.
9Ja nad tulevad üles ilmamaa lagendikule ja piiravad ümber pühade leeri ja armastatud linna. Ja taevast langeb tuli ning sööb nad ära.
10Ja kurat, nende eksitaja, visatakse tule- ja väävlijärve, kus on ka metsaline ja valeprohvet; ning neid piinatakse päevad ja ööd igavesest ajast igavesti.
Viimsest kohtust11Ma nägin suurt valget trooni ning seda, kes sellel istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ning neile ei leidunud aset.
12Ja ma nägin surnuid, suuri ja pisikesi, seisvat trooni ees, ning raamatud avati. Teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnute üle mõisteti kohut sedamööda, kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi.
13Ja meri andis tagasi oma surnud ning surm ja surmavald andsid tagasi oma surnud ning igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi.
14Ja surm ja surmavald visati tulejärve. See on teine surm - tulejärv.
15Keda iganes ei leitud olevat eluraamatusse kirjutatud, see visati tulejärve.
Johannes näeb apokalüptilistes kujundites oma kauaoodatud prohveteeringu realiseerumist. Meilgi oleks parem loobuda soovist koostada lõpusündmuste ajaplaane, ning õppida pigem Johannese kombel igas nägemuses nägema selle tuleviku täitumist, millele osutab Pühakiri.
Johannes näeb kahel korral kuidas kurjus võidetakse. Esiteks:võit saavutatakse saatana üle siis, kui maailm lõpeb (s 1-3). Me teame, et Jeesus võitis saatana juba oma eluajal siin maailmas, kuid selleks, et too teadmine ei jääks vaid pelgaks teoreetiliseks konstruktsiooniks, antakse meile ka väga realistlik ja konkreetne tulevikupilt. Selles pildis ehitub üks tegusõna teise peale: saatan on kinni püütud, aheldatud, välja heidetud, luku taha pandud ning kinni pitseeritud. Praegu võib tunduda, et kurjusel on ajutiselt siiski meelevald, kuid viimselt tal seda ei ole. Jumal, mitte kurjus, valitseb seda maailma ning selle maailma tulevikku (Js 24:21-23; Js 27:1)
Teiseks, hävitatakse kurjus lõplikult aegade lõpul; selle ähvardav oht eemaldatakse jäävalt (s 7-10). Johannese ajaks olid Hesekieli raamatus mainitud Goog ja Maagog (Hs 38:2) saanud juutide silmis Jumala rahva viimsete vaenlaste sümboliteks. Kristlased on näinud “Googi ja Maagogi” barbarites, mongolites, natsides ning lugematuis teistes inimkooslustes: igal ajastul püütakse välja selgitada selle ajastu kurjuse allikas. Tänase teksti pildireas sobituvad nende nimede taha kõik inimlikud jõud, kes joondavad end kurjusega ning kuulutavad kogu ajastule vältimatut lõppu.
Need kaks visiooni raamivad mõistatuslikku aastatuhandet. Kas jutt käib siin inimaastatest, või Jumala aastatest, või hoopis lõpmatuist aastaist? Kirikud on lõhenenud vaieldes selle paigutuse üle mõttetuis tulevikukonstruktsioonides; Johannese jaoks aga on siin tegu lihtsalt Pühakirja prohveteeringute täitumisega. See prohveteering kuulutas rahu maa peale; seal elab hunt kõrvuti lambatallega ning iga inimene istub omaenda viljapuu all (Js 11:6-9; Mi 4:4) . Enne taolist Jumala täiusliku rahu ja igavikku saabumist, tuleb siiski veel kohtumõistmine.
On tähelepanuväärne, et meie saatus tuleneb meie tegudest. Intellektuaalsest lähenemisest kristlusele ei piisa, samuti nagu ka mahukast teoloogilisest teadmisest. Loeb üksnes elav usk Jeesusesse, mis väljendub elukestvas järgnemises Talle ning mõjutab absoluutselt iga eluala - seda, millised me oleme ning mida teeme. Nii sõltub viimselt kõik väikestest igapäevastest valikutest: kuidas käitume oma suhetes, kulutame oma raha, millega täidame aega. Just neis ilmneb muutus, mille päästmine meie ellu toob ning muutus, mille Kristuses olemine esile toob.
Selle kommentaari autor: APÜ