Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 21:1-8
Nägemus uuest taevast ja uuest maast1Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam.
2Ja ma nägin püha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala juurest alla tulevat, valmistatud otsekui oma mehele ehitud mõrsja.
3Ja ma kuulsin valju häält troonilt hüüdvat: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures ning tema asub nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks.
4Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud.”
5Ja troonil istuja ütles: „Vaata, ma teen kõik uueks!” Tema ütles: „Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!”
6Ja ta ütles mulle: „See on sündinud! Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.
7Võitja pärib selle kõik ning mina saan temale Jumalaks ja tema saab minule pojaks.
8Aga argade ja uskmatute ja jäledate ja mõrtsukate ja hoorajate ja nõidade ja ebajumalateenijate ja kõigi valetajate osa on tule ja väävliga põlevas järves, see on teine surm.”
Enamik sellest, mis algas 1.Moosese raamatus, jõuab finaali neis Ilmutuse raamatu kahes viimases peatükis, mis on ühtlasi kogu Piibli viimased peatükid. Siin on omavahel põimunud kaks metafoori: linna turvalisus ja pruudi lähedus. Väljend “ning merd ei ole enam” (s 1), viitab merega seotud ohu, rahutuse ja ärevuse tundele; meri oli ka keskkond kust tuli esile metsaline. Väljend “merd ei ole enam”, märgib tohutut, inimesele hoomamatut ja täielikku keskkonna muutust.
Alustada tuleb nende asjade loetlemisest mida enam ei ole: ei ole pisaraid, surma, leinamist, nuttu või valu. Positiivselt poolelt tõotatakse meile taastatud suhet Jumalaga, milles pole enam mingeid takistusi. Kõik on uus, värskendav, sügava rahuloluga täitev.
Jumal, kes alguses lõi - loob nüüd taas. Aga süütu inimpaari asemel on nüüd loodud pühas linnas asuv püha kogukond, mille keskmeks on Jumal ise ja igavese lepingu suhe temaga. Kui Piibli alguses kogeme igatsust lugedes kuidas Jumal õhtuvilus jalutas inimesega Eedeni aias, siis see igatsus saab nüüd täidetud. Jumalas saavad täidetud ja täielikuks kõik asjad: “Vaata ma teen kõik uueks!” (s 5). Milline lootus! Milline julgustus!
Meie ette visandatud pildis on nii jätkumine kui ka katkemine. Uue maailma ja meie uue ihu juured on vanas maailmas, kuid toimunud muutumine ületab igasuguse kujutluse. Kui patt maailma sisenes, sai saastatud kogu elukeskkond, ahastus ja pettumus tungisid kõikjale ning me eemaldusime Jumalast. Tänase piibliteksti pildis lahendatakse kõik need probleemid.
Tekst lõpeb nimekirjaga kaheksast inimgrupist, kes taevasest keskkonnast välja arvatakse. Uus taevas ja uus maa on täidetud elust ning surmal ega lahutusel ei ole sinna ligipääsu. Millelgi, mis seda elu kustutab või hävitab, pole kohta selles uues loodus.
Selle kommentaari autor: Nigel Wright