Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 8:12-20
Jeesus on maailma valgus12Siis Jeesus rääkis neile taas: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.”
13Siis ütlesid variserid talle: „Sina tunnistad iseenese kohta, sinu tunnistus ei ole õige.”
14Jeesus kostis: „Isegi kui ma enese kohta tunnistan, on minu tunnistus õige, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen.
15Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle.
16Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud.
17Ja peale selle on ka teie Seadusesse kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on õige.
18Mina ise olen tunnistajaks enese kohta ning minu kohta tunnistab Isa, kes minu on saatnud.”
19Siis nad ütlesid talle: „Kus on sinu Isa?” Jeesus vastas: „Teie ei tunne mind ega minu Isa. Kui te tunneksite mind, tunneksite te ka mu Isa.”
20Neid sõnu rääkis Jeesus pühakojas aardekirstu juures õpetades, ja ükski ei vahistanud teda, sest tema tund ei olnud veel tulnud.
Pärast “vahepala”, stseeni abielurikkuja naisega, jätkab Johannes oma jutustust sealt, kust see peatükis 7:52 pooleli jäi: juutide Lehtmajade pühaga Jeerusalemmas. Sel pühal tähistati Jumala headust oma rahva vastu, sh tähistati Jumala poolt antud saagi koristust ning vesi ja valgus olid samuti esiletõusvad teemad. Pidustuse kontekst annab võimsa resonantsi Jeesuse väidetele, et tema "ihust voolavad elava vee jõed" (Jh 7:38) ja "Mina olen maailma valgus" (Jh 8:12) - väited mis tekitasid samapalju lahkarvamusi tol ajal, kui nüüdki.
“Valgus” on üks Piibli võimsamaid ja dramaatilisi kujundeid. Päris algusest - kui “valgus sai” kuni igavese valguseni uues Jeruusalemmas on valgus inimese jaoks mugavuse, juhtimise, kaitse ja ilmutuse sümbol. Tänases lõigus ütleb Jeesus oma teise “Mina olen...” väite, et Tema on maailma valgus ( s 12). See väide ajas raevu tolleaegsed kirjatundjad, kes Pühakirja väga hästi tundsid ning kes ka ootasid Jesaja poolt ammu tõotatud valgust, kuid oma “pimeduses” olid juba ammu otsustanud, et Galileast ei saa tulla midagi head ( 7:52).
Öeldes "Mina olen maailma valgus", kasutab Jeesus tegelikult Vana Testamendi prohveteeringute väljenduslaadi (eriti Jesaja oma), et ennast identifitseerida kui Iisraelile tõotatud Messiat. Jeesus on Jumala saadik, kellel on meelevald avaldada taevaseid saladusi maa peal. Ja sellisena on Tal kõrgem teadmine, kui Tema süüdistajatel (s 14), kes jätkavad siin oma "kohtuprotsessi" (s 13). Lisaks on Jeesuse positsioon Jumala, kui Isa ees sedavõrd unikaalne, et see võimaldab Tal tsiteerida Isa teise tunnistajana tõele ja nii rahuldada süüdistajate nõudmise kahe tunnistaja järele, mis pärines juutide käsuseadusest (s 17, 18).
Juutide juhid aga jätkavad kangekaelselt katseid Jeesust hukka mõista läbi terve seeria omakohtu stseenide, ega pane seejuures tähelegi, et nii toimides pälvivad nad ise hukkamõistmise. Tänases loos paljastatakse nad taas - seekord aga, kui pimedad juhid, kes ei ole võimelised ära tundma nende keskel olevat Jumala saadikut ning kes sel viisil reedavad, et nad tegelikult ei tunne Jumalat (s 19, 20).
Jeesus, kui maailma valgus, ei tulnud kohut mõistma (Jh 3:17); aga valgus paljastab paratamatult pimeduse just sellisena nagu see on.
Selle kommentaari autor: APÜ