Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 4:2-5:7
Jeruusalemma õnnelik tulevik2Sel päeval on Issanda võsu iluks ja auks, ning maa vili on uhkuseks ja ehteks Iisraeli pääsenuile.
3Ja kes Siionis alles jääb ning Jeruusalemmas järele jääb, seda hüütakse pühaks, igaühte, kes Jeruusalemmas on eluks kirja pandud,
4siis kui Issand on ära pesnud Siioni tütarde saasta ja uhtunud Jeruusalemmast ta veresüü kohtu- ning põletusvaimuga.
5Ja Issand loob kogu Siioni mäe asukoha ning sealse kogunemispaiga kohale pilve päevaks ning suitsu ja leekiva tulepaistuse ööseks, sest kõige kohale asub auhiilgus kaitsevarjuks.
6Ja katus on varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.
Laul Issanda viinamäest1Ma tahan nüüd laulda oma armsamast, mu armsama laulu tema viinamäest. Mu armsamal on viinamägi viljakal mäenõlvakul.
2Ta kaevas ja puhastas kividest ning istutas häid viinapuid; ta ehitas selle keskele torni, ta raius sinna ka surutõrre. Siis ta ootas, et see kasvataks häid kobaraid, ent kängunud olid kobarad, mida see andis.
3Ja nüüd, Jeruusalemma elanikud ja Juuda mehed, mõistke ometi kohut minu ja mu viinamäe vahel!
4Kas oleks olnud vaja teha mu viinamäega veel midagi, mida olin jätnud tegemata? Miks ma ootasin, et ta kasvatab häid kobaraid, kuna ta andis kängunud kobaraid?
5Aga nüüd tahan ma ometi teha teile teatavaks, mida ma teen oma viinamäega: ma kisun maha ta aia, ja ta jääb laastatavaks, ma lammutan ta müüri, ja ta jääb tallatavaks.
6Nõnda ma hävitan ta. Teda ei kärbita ega rohita, ta kasvatab kibuvitsu ja ohakaid ja ma keelan pilvi temale vihma andmast.
7Sest Iisraeli sugu on vägede Issanda viinamägi ja Juuda mehed tema lemmikistandik. Ta ootas õigust, aga vaata, tuli õigusetus; õiglust, aga vaata, tuli hädakisa.
Kuigi tänane piiblitekst kirjeldab materiaalset heaolu ja turvalisust, on see siiski teisejärguline võrreldes prohvetisõnumi tuumaga, mille peamiseks sisuks on taastatud osadus Jumalaga. Jah, saab olema ka viljakus, kuid alles siis, kui Iisraeli suhtumine on muutunud, kui nende rõõmuks ja uhkuseks on pigem Jumala õnnistused, mitte aga nende endi saavutused.
Prohvet kuulutab, et rasked ajad on ees. Aga ta ei räägi nende eest põgenemisest, vaid lootusest, mis asub kannatuste taga. “Võsu” (s 2) viitab Messiale (Js 11:1, Sk 6:12-13) ja prohvet kuulutab ka uuest juhtimisest (Js 3:14-15 Js 11:1-4), mis erineb rikutud inimlikust võimust. Uut juhti kirjeldatakse kui viljakat “võsu”, mis tõmbab enda ligi januseid ja näljaseid. Tema juhtimisel saab alguse uus kogukond. Kõigepealt aga tuleb minevikuga lõpp teha (s 4). Selleks vajalik pesemine ja puhastamine võivad olla ebameeldivad protsessid, samas tõmbavad need selge piiri mineviku ja oleviku vahele.
Neile, kes saavad uuendatud, muutub Jumala ligiolu juhtimises ja kaitsmises sama reaalseks kui oli Väljarändamise ajal: päeval pilvesamba ja öösel tulesamba näol (2Ms 40:34-38).
Juudid kogesid raskusi ka peale Väljarändamist, samamoodi pole kristlastele lubatud pääsemist kõikidest katsumustest. Aga see ei tohiks meid enam heidutada, sest meil on juba eelmaitse sellest, mis meid tulevikus ees ootab. Jumala au on juba ilmunud, esialgu küll "looritatult", Tema linnas, oma Poja läbi (Jh 1:14). Ilmselt ei osanud ka prohvet omal ajal arvata kuidas see täpselt sündima saab. Siis aga, kui juudid ja paganad Nelipühi päeval Jeruusalemmas kuulsid neile kuulutatavat evangeeliumi, kõlas ilmselt paljudele sellest sündmusest vastu ka Jesaja kuulutuse kaja (Js 2:1-4).
Meie, kes täna usume Jeesusesse Kristusesse, saame igapäevaselt elada taastatud osaduses Jumalaga ja kogeda Tema ligiolu meis elava Püha Vaimu läbi - templis, mis pole ehitatud enam kividest, vaid koosneb elavatest kividest, Jumala rahvast (1Pt 2:5).
Selle kommentaari autor: APÜ