Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 3:1-4:1
Jumal võtab ära valitsejad1Sest vaata, Jumal, vägede Issand, võtab Jeruusalemmalt ja Juudalt toe ja toetuse, kõik leiva- ja veetoed,
2sangari ja sõjamehe, kohtumõistja ja prohveti, ennustaja ja vanema,
3viiekümnepealiku ja lugupeetud mehe, nõuniku, osava meistri ja lausuda oskaja.
4Ja ma panen poisid neile vürstideks ning lapsed valitsevad nende üle.
5Siis hakkab rahvas isekeskis rõhuma, üks ühte ja teine teist, noor tõuseb vana vastu ja vääritu auväärse vastu.
6Kui vend haarab oma isakojas vennast: „Sul on kuub, ole meile juhiks ja võta see rusuhunnik oma käe alla!”,
7siis tõstab too selsamal päeval häält, öeldes: „Ei ole minust haavasidujat, mu kojas ei ole leiba ega kuube: ärge pange mind rahva juhiks!”
8Sest Jeruusalemm komistab ja Juuda langeb, kuna nende keel ja teod on Issanda vastu, et trotsida Aulise silme ees.
9Nende näoilme tunnistab nende endi vastu, nad kuulutavad oma pattu salgamata otsekui Soodom. Häda nende hingedele! Sest nad teevad iseendile kurja.
10Öelge õigele, et tema käsi käib hästi, sest nad saavad süüa oma tegude vilja!
11Häda õelale! Tema käsi käib halvasti, sest ta kätetöö tasutakse talle.
12Mu rahva sundijaks on laps ja teda valitsevad naised. Mu rahvas! Su juhid on eksitajad, nad muudavad valeks su radade suuna.
13Issand tõuseb nõutama õigust, ta asub kohut mõistma rahvastele.
14Issand läheb kohtusse oma rahva vanemate ja vürstidega: Te olete laastanud viinamäed ja teie kodades on vaestelt röövitu.
15Mida te ometi mõtlete, tallates mu rahvast ja rutjudes vaeste nägu? küsib Jumal, vägede Issand.
Siioni tütarde karistus16Ja Issand ütleb: Sellepärast et Siioni tütred on upsakad, käivad kange kaelaga ja pööritavad silmi, käies astuvad tippamisi ja kliristavad jalarõngaid,
17teeb Issand Siioni tütarde pealae kärnaseks ja Issand paljastab nende häbeme.
18Sel päeval võtab Issand ära toredad jalarõngad, laubaehted ja kaelakeed,
19kõrvarõngad, käevõrud ja loorid,
20peamähised, sammuahelakesed, rinnavööd, lõhnatoosid ja amuletid,
21sõrmused ja ninarõngad,
22riided, pealisrüüd, suurrätikud ja kukrud,
23peeglid, särgid, peakatted ja hõlstid.
24Ja siis sünnib, et palsamilõhna asemel on kõdunemise lehk, vöö asemel nöör, palmitud juuste asemel paljas pea, peene lõuendi asemel kotiriidest kate, ilu asemel põletusmärk.
25Su mehed langevad mõõga läbi ja su sangarid sõjas.26Siis kurvastavad ja leinavad ta väravad, ta istub maa peal tühjaks tehtuna.
1Sel päeval haaravad seitse naist kinni ühest mehest, öeldes: „Me sööme omaenese leiba ja kanname omaenese riideid, kui meid ainult hüütaks sinu nime järgi. Võta ära meie teotus!”
Inimesed, kes elavad poliitiliselt ebastabiilsetes või ka vaestes piirkondades teavad, kui habras on elu. Kontrastina kogevad aga lääne ühiskonna inimesed endid elavat turvaliselt ning omavat eesõigusi, oodates kõrget elustandardit otsekui inimõigust. Vaid siis kui toimub ootamatu tragöödia, haigestumine, õnnetus, majanduskriis või suhete purunemine, raputatakse inimesed välja illusioonist, et nende käes on kontroll.
Lood Jumala toimimisest oma rahvaga illustreerivad samalaadset protsessi. Meile maalitakse pilt Jeruusalemma naistest, kes uhkelt demonstreerivad oma mõjuvõimu, kõigutades puusi ja pilkudega flirtides (s 16). Kuigi konkreetne pilt kujutab naisi, otsekui täiendades eelnevat pilti meeste ülbusest, sümboliseerib ka see pilt kogu linna olukorda tervikuna (vt Js 1:21; Js 4:4).
Antud illustratsioon on eriliselt tabav, sest naiste positsioon iidses Lähis Idas oli tegelikult vägagi ohtlik. Nende ees, keda oli õnnistatud ilu, füüsilise veetluse ja jõukusega, põlvitas kogu maailm - samas tulenes nende juriidiline ja sotsiaalne staatus ja identiteet üksnes seotusest mehega. Ilma sobiva meheta - kas siis füüsilise atraktiivsuse või materiaalse omandi puudulikkuse tõttu, või sellepärast, et sõjad olid vähendanud sobivate meeste arvukust - oli naine igakülgselt haavatav.
Jumal aga ütleb, et kui võimu ja mõjukuse püüdepaelad kaovad, jääb järele vaid häbi ja alandus (s 17-26). Siis on Jeruusalemm alandatud nagu naine, kes peab kerjama end abiellu, isegi tingimusel, et teenib ise oma ülalpidamise ja riided (mis muidu tuleksid tema mehe käest - vt 2Ms 21:9-10) selleks, et omandada mingigi sotsiaalne staatus.
Kui Jeruusalemm viimaks maatasa tehti aastal 587 eKR, rööviti sealt kogu selle rikkus, kõik kaunid hooned purustati ning linna sõjamehed tapeti. Illusiooni loor oli viimaks maha rebitud.
.
Selle kommentaari autor: Csilla Saysell