Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 2:1-22
Jumala suur rahuriik1Kõne Jesaja, Aamotsi poja nägemusest Juuda ja Jeruusalemma kohta:
2Aga viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde.
3Ja paljud rahvad lähevad ning ütlevad: „Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!”
4Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist.
Jumal nuhtleb suurelisi5Jaakobi sugu, tulge, käigem Issanda valguses!
6Kuid sa oled hüljanud oma rahva, Jaakobi soo, sest nad on täis idamaa kombeid ja nõiuvad vilistite sarnaselt, nad löövad kätt võõramaa lastega.
7Nende maa on täis hõbedat ja kulda, nende varandustel ei ole lõppu; nende maa on täis hobuseid ja nende sõjavankreid on otsatult.
8Nende maa on täis ebajumalaid, nad kummardavad oma kätetööd, seda, mis nende sõrmed on teinud.
9Aga inimene painutatakse ja mees heidetakse maha. Ära anna neile andeks!
10Poe kalju sisse ja peida ennast põrmu Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest!
11Inimeste suurelised silmad alandatakse ja meeste kõrkus painutatakse. Jah, sel päeval on Issand üksinda kõrge.
12Sest vägede Issandal on päev: kõigi suureliste ja kõrkide jaoks, kõigi jaoks, kes kõrgele on tõusnud, et neid alandada,
13kõigi Liibanoni kõrgete ja uhkete seedrite jaoks ja kõigi Baasani tammede jaoks,
14kõigi kõrgete mägede jaoks ja kõigi kõrgemate küngaste jaoks,
15kõigi kõrgete tornide jaoks ja kõigi tugevate müüride jaoks,
16kõigi Tarsise laevade jaoks, kõigi toredate laevade jaoks.
17Siis painutatakse inimeste ülbus ja alandatakse meeste kõrkus. Jah, sel päeval on Issand üksinda kõrge.
18Ebajumalad aga kaovad täiesti.
19Siis poetakse kaljulõhedesse ja muldkoobastesse Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama.
20Sel päeval viskavad inimesed oma hõbedased ja kuldsed ebajumalad, mis nad endile kummardamiseks on teinud, muttidele ja nahkhiirtele,
21et aga saaks pugeda kaljupragudesse ja kivilõhedesse Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama.
22Seepärast lakake lootmast inimestele, kellel on ainult hingeõhk ninas, sest neid ei saa ju panna mikski!
Kui asjad lähevad halvasti tekib inimesel soov põgeneda tagasi minevikku, minna aega, kus põlesime Issandale rohkem, kus kogudus õitses ja Jumala armastus ja ligiolu oli käegakatsutavalt tuntav ning tõmbas uusi inimesi kogudusse.
Võibolla mõtles samamoodi Juuda kuningriigi ustav jääk - taoline meenutamine võibki lõkkele puhuda uue ärkamise, Jesaja aga läheb siin teist teed, vaadates mitte tagasi möödunule, vaid hoopis edasi, tulevikku. Mis siis, et deatilid on vee hägused ja ajastus ebaselge - see mis loeb on asjaolu, et Jumal saab ja tahab pöörata oma rahva häbiväärse oleviku.
Jesaja otsekui ütleks: “Vaata, sind on loodud hoopis teistsuguseks ja selliseks sa kord ka saad - rahvaks, keda ei alanda enam võõrad rõhujad, vaid kes saab Jumala ligiolu keskpunktiks (s 2). Praegu oled sa täis korruptsiooni, kuid sinust saab linn täis tõelist tarkust ning jumalikku juhtimist (s 3). Rahvad, kes sind enne põlastasid ning vallutasid, tulevad ise sinu juurde otsima Jumalat. Enam pole vaja karta sõda, sest Jumal ise lahendab vaidlusküsimused ja toob tõelise rahu(s 4).”
See pole üleskutse laisklemiseks, vaid õhutus elada oma tõelisele olemusele vastavalt.
Keegi on öelnud, et usaldus ei ole lihtsalt usk Jumalasse, vaid kontrolli ära andmine. Sageli usume oma südames, et Jumal saab ja tahab teha meile parimat, aga meie teod ja süda näitavad, et tegelikult tahame ise olukordi kontrollida. Jesaja märgib rahva juures sarmalaadset suhtumist.
On kurb iroonia, et teised rahvad ei õpi Iisraeli käest tema Jumalat tundma, vaid hoopis Iisrael õpib naaberrahvastelt nende ebajumalate kummardamist, nõidust ja maagilisi praktikaid, püüdas sel viisil mõjutada nähtamatut maailma. Kontrolli säilitamiseks sõlmib Iisrael alliansse, kuhjab raha ja sõjalist võimsust (s 7) ning kummardab ebajumalaid. Siin pole tegu lihtsalt uhkuse või kiitlemisega, vaid üle igasuguse piiri tõusnud usaldusega inimlikku võimu ja jõusse (s 22) - kuigi kogu inimese elu kannab Jumala hingus.
Nii tuleb Jumala rahvas enne maatasa tampida, et nad hakkaksid tunnistama Jumala valitsust. Erinevaid väljendeid kasutades kirjeldab Jesaja kuidas uhked alandatakse (s 9,11,17), inimesed peavad põegnema koobastesse (d 10,19.21), kuidas rahvast haarab hirm. Enne nii armsad ja kõrgelt hinnatud ebajumalad visatakse roojastele loomadele (s 20), rõhutades jumaluste roojasust.
Selline kohtlemine võib tunduda liigagi julm, kuid Juuda paadumise astmes, ei olnud enam võimalik valida teist teed, kui riisuda temalt kõik ressursid, et ta mõistaks, kus on tõeline turvalisus.
Sellise rahva teekond Siioni mäele tundub olevat tohutu pikk, peaaegu ebareaalne, ometi on see saabuva tuleviku aimatav tõelisus, Koos Juudaga, kutsutakse ka meid üles ära andma enda kontroll ning sõltuma pigem Jumalast kui meie endi võimetest, omandist või saavutustest.
Selle kommentaari autor: APÜ