Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 22:1-25
Ennustus Jeruusalemma kohta1Ennustus Nägemuseoru kohta: Mis sul siis nüüd on, et oled tervenisti läinud katustele,
2sa kärarikas, rahutu linn, ülemeelik linnake? Su tapetuid ei tapeta mõõgaga ega sure nad sõjas.
3Kõik su juhid põgenevad üheskoos, võetakse vangi ammutagi. Kõik, kes su omadest leitakse, võetakse üheskoos vangi, kuigi põgenevad kaugele.
4Seepärast ma ütlen: Ärge vaadake mind, ma nutan kibedasti; ärge kippuge mind trööstima mu rahva tütre julma kohtlemise pärast!
5Sest Jumalal, vägede Issandal, on Nägemuseorus jahmatuse, tallamise ja segaduse päev: müüride murdmine ja hädakisa mägedeni.
6Eelam võtab nooletupe, sõjavankrite vooris on mehed ja ratsanikud, ja Kiir vabastab kilbi kattest.
7Su ilusad orud täituvad vankritega ja ratsanikud asuvad otse väravate vastas.
8Ta võtab ära Juuda kaitse ja sel päeval sa vaatad relvade poole Metsakojas.
9Te näete, et Taaveti linnas on palju müürimurde, ja te kogute Alatiiki vett.
10Te loete üle Jeruusalemma kojad ja kisute kodasid maha, et kindlustada müüri.
11Ja te teete müüride vahele mahuti Vanatiigi vee jaoks. Aga te ei vaata selle poole, kes seda teeb, ega näe, kes seda ammu valmistas.
12Jah, Jumal, vägede Issand, kutsub sel päeval nutma ja leinama, pead pügama ja kotiriiet ülle võtma.
13Aga vaata, siis on lust ja rõõm: härgade tapp ja lammaste veristus, süüakse liha ja juuakse veini. „Söögem ja joogem, sest homme me sureme!”
14Kuid vägede Issand on mulle kõrva ilmutanud: Tõesti, seda süüd ei lepitata teile surmani, ütleb Jumal, vägede Issand.
Sebna ja Eljakim15Nõnda ütleb Jumal, vägede Issand: Tule, mine selle valitseja juurde, Sebna juurde, kes on kojaülemaks, ja ütle:
16„Mis sul siin asja on ja kes sul siin on, et sa siin raiud enesele hauda, raiud oma haua kõrgele, uuristad enesele elamu kaljusse?
17Vaata, Issand viskab sind kaares kaugele vägeva mehe viskega, ja haarates sinust kõvasti kinni,
18mässib ta sind koguni keraks ning virutab kui palli igati laiale maale: seal sa sured ja sinna jäävad su toredad vankrid, sina, oma isanda koja häbi.”
19Mina tõukan sinu su ametist, ja sind aetakse ära su kohalt.
20Ja sel päeval kutsun ma oma sulase Eljakimi, Hilkija poja,
21panen temale selga sinu kuue, kinnitan talle vööle sinu vöö ja annan tema kätte sinu valitsuse: tema saab siis isandaks Jeruusalemma elanikele ja Juuda soole.
22Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava.
23Mina löön ta nagu varna kindlasse kohta ja ta saab aujärjeks oma isa soole.
24Tema külge riputatakse kogu ta isa soo koorem: võrsed ja lehed, kõik väiksed asjadki, kausikestest kuni igasuguste kruusideni.
25Siis, ütleb vägede Issand, annab järele kindlasse kohta löödud varn: see murdub ja langeb, ja koorem, mis selle küljes oli, puruneb. Jah, Issand on rääkinud.
Tekstis nimetatud Nägemusteorg ei ole Samaarias vaid siin on mõeldud Jeruusalemma. Kuigi Jeruusalemm ei asu orus, on selle ümber mäed (Ps 125) ning Jumal on selle valinud otsekui muust maailmas eraldatud paigaks, kus Tema saab oma prohvetite läbi ilmutada oma rahvale enda tahet ning eesmärke.
Loetud piiblitekstis on prohvet asetanud võõraste rahvaste sõnumite keskele sõnumi Jeruusalemmale. Jumala valitud rahvas ei ole osutunud paremaks kui kõik teised ning on saabunud kohtumõistmise aeg ka selle linna üle.
Sõnumi taustal on aastal 701 eKr toimunud sündmused - Jeruusalemma imeline pääsemine Assüüria kuningas Sanheribi käest (vt Js 37). Kuigi rahvas pääses otsekui ime läbi, ei pöördunud nad ikkagi täielikult tagasi Jumala poole.
Sel ajal kui Sanherib piiras Jeruusalemma, saatis Jumal selle vägede keskele katku, mis katkestas kogu piiramise ning Jeruusalemm säästeti. Jesaja raamat ütleb, et tegu oli ingliga, kes lõi Asüüria leeris maha 185 000 meest. Seesama katk võis surmata ka Jeruusalemma elanikke (s 2).
Kuigi Jeruusalemm imeliselt pääses sellest lahingust, on linn juba varsti vastakuti uue vaenlasega, Paabeliga - millele viitab tänase peatüki 5. salm. Eelam ja Kiir olid strateegiliselt olulised paigad Assüürias (s 8).
Salmides 8-11 kirjeldatakse ettevalmistusi, mida piiramise järel tehti. Asüürlaste käest pääsenud Jeruusalemm tegeles kuningas Hiskija juhtimisel aktiivselt linna kindlustamise ja varustumisega. Ehitati maaalune veejuhe ( 2Kn 20:20), tugevdati linnamüüri just nii nagu kirjeldatakse 10. salmis. See kõik oli igati mõistlik ning veejuhe ja ka osa müüridest on nähtavad tänapäevani. Aga selles kindlustumises jättis rahvas tähelepanuta kõige olulisema. Selleks ajaks olid inimesed sedavõrd Jumalast eemaldunud, et kui Jumal ütles, et nüüd on vaja ka leinata, nutta ja meelt parandada, siis selle asemel hakkasid inimesed pidutsema, kuigi neid oli selgelt hoiatatud eesootavast hukust.
Siin on oluline õppetund neile, kes omaenese jõu ja nõu abil loodavad pääseda. Kurjust pole võimalik lõplikult vältida maise tarkuse läbi. Vaja on nõu, mille taga on Jumala tarkus ja vägi. Jumala unustamine ja ignoreerimine paneb inimese lootma inimlikele vahenditele, mis viimselt osutuvad ikkagi petlikeks, jättes rahva hätta ja ahastusse
Teksti lõpuosa räägib kojaülem Sebnast, kes oli kuninga kõige kõrgem ametimees. Too on aga oma ülesandeid halvasti täitnud (s 16) ning Jumal mõistab tema üle kohut sõna otsese mõttes “visates ta kaugele”. Sebna sureb pagenduses ning tema asemele tuleb Hilkija.
Jumal ise kinnitab Hilkija positsiooni ning Hilkija kätte antakse Taaveti koja võtmed, mis viimselt antakse Jumala Pojale, Pühale ja Tõelisele (Ilm 3:7), “kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava”.
Selle kommentaari autor: APÜ