Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 23:1-18
Ennustus Tüürose ja Siidoni kohta1Ennustus Tüürose kohta: Ulguge, Tarsise laevad, sest teie varjupaik hävitatakse! Kui nad tulevad kittide maalt, saab see neile teatavaks.
2Vaikima peab rannarahvas, Siidoni kaupmees, kelle saadik sõidab merd.
3Suurtel vetel oli Siihori külv ja Niiluse lõikus, temast sai rahvaste turg.
4Häbene, Siidon, sa tugev linn, sest meri kõneleb: „Ma pole olnud lapsevaevas ega ole sünnitanud; ma pole kasvatanud noori mehi ega ole lasknud sirguda neitseid.”
5Kui Egiptuses sellest kuuldakse, siis nad värisevad nagu kuuldusest Tüürosegi kohta.
6Tõtake Tarsisesse! Ulguge, rannarahvas!
7On see teie rõõmus linn, mille algus on muistses ajas, keda jalad kandsid kaugele võõrana elama?
8Kes on seda otsustanud kroonide jagaja Tüürose kohta, kelle kaupmehed on vürstid, kelle kaubitsejad on kõige auväärsemad maa peal?
9Vägede Issand on otsustanud teotada kogu toreduse kõrkust, alandada kõiki auväärseid maal.
10Käi oma maa läbi, Tarsise tütar, otsekui Niilus! Vööd ei ole enam!
11Tema sirutab käe mere kohale, paneb kuningriigid värisema - Issand annab käsu Kaanani kohta ta kindluste hävitamiseks.
12Ta ütleb: „Ära ole enam ülemeelik, kurjasti koheldud neitsi, Siidoni tütar! Tõuse, siirdu kittide juurde, aga sealgi ei ole sul rahu!”
13Vaata kittide maad! See on rahvas, keda ei olnud olemas, kes on siidonlaste rajatud: nemad püstitasid tema vahitornid, linnad ja paleed - tema teeb selle varemeiks.
14Ulguge, Tarsise laevad, sest teie kindlus on hävitatud!
15Ja sel ajal unustatakse Tüüros seitsmekümneks aastaks, ühe kuninga elupäevadeks. Seitsmekümne aasta pärast sünnib Tüürosega nagu hoora laulus:
16„Võta kannel, käi linnas ringi, sa unustatud hoor! Mängi ilusasti, laula usinasti, et sind meelde tuletataks!”
17Seitsmekümne aasta pärast katsub Issand Tüürost ja see saab jälle hoorapalgale ning teeb hooratööd kõigi maailma kuningriikidega maa peal.
18Aga tema tulu ja hoorapalk on pühitsetud Issandale; seda ei kuhjata ega talletata, sest see tulu saab neile, kes elavad Issanda ees, külluslikuks toiduseks ja kauneiks kehakatteiks.”
Rahvastele kuulutatud prohvetisõnumitest viimane on suunatud Tüürosele ning selle lähinaabrile, Siidonile. Need foiniiklaste linnad valitsesid sadu aastaid kogu Vahemere kaudu toimuvat kaubandust. Piiblitekstist loeme, kuidas kauplemine tõi sellele piirkonnale jõukust ning linnad said nautida suurt soosingut. Lisaks toodi Egiptusest juurde vilja.
Kui Sanherib ründas aastal 689 Kaldea maid, siis muutusid ka Tüüros ja Siidon sõja tallermaaks kuni Asüüria kuningas Asarhadon hävitas 671.aastal linnad täielikult.
Tüüros oma uhkuses, tugevuses ja võimsuses võis arvata, et elav ja tugev kaubandus, kogu laevadega kokku toodud vara, on linnale loonud ühe kindla ja turvalise aluse. Loeme, et seal koheldi kaupmehi kui vürste ning linna auväärsed jagasid kroone (s 8)
Aga Jumala mõõdupuud olid teistsugused. Jumal on eriliselt vastu jõukusest lähtuvale uhkusele ja kõrkusele, mis hakkab ennast teistest paremaks pidama või eriõigusi nõudma. Ja siin kuulutab prohvet sellele uhkusele ja kõrkusele täielikku hävingut.(s 6-9, 11,14). Ka meie oleme võibolla saavutanud või ehitanud midagi ning arvanud, et üks, teine või kolmas asi toob meile turvalisuse ja kindlustunde. Issand aga tuleb ja “katsub läbi” inimeste südamed - paneb proovile nende suhtumise (s 17) ning hoopis see määrab rahvaste saatuse.
Jumal küsib väga selgelt: kes on (tegelik) otsustaja? (s 8) Ning vastab kohe järgmises salmis: “Vägede Issand on otsustanud teotada kogu toreduse kõrkust, alandada kõiki auväärseid maal.” (s 9).
Meie ainuke lootus ja kindlus saab olla Jumalas. Ning selles, et Jumala abiga suudame hoida oma südame meelsuse õige - olgu siis jõukuses või vaesuses. Inimene peab ikka ja jälle tõdema, et viimselt ei ole tema otsustaja. Et meie kindlus ei ole meie vaimulikes õnnistustes, isegi mitte meie vaimulikes läbielamustes, kogemustes, rääkimata siis ajalikest asjadest, mida võime rahalises vääringus kirjeldada. Viimselt oleneb kõik Jumalast; Temast, kes on meile andnud hingeõhu ja kes igatseb väga, et me oleksime Tema õnnistuse edasikandjad, Tema teenistuses ning paneksime Tema oma elus esimesele kohale.