Palve on elu loomulik osa. Me alustame päeva “Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel”, see tähendab, et võtame Kolmainu Jumalalt vastu uue päeva ning usaldame endid ja kõik päevasündmused Tema kätte. Oleme ju näinud kuidas sportlased enne olulist pingutust teevad endale õnnistava ristimärgi ja kuidas nad õnnestunud soorituse järel tänavad Jumalat.

Me õnnistame tänumeeles oma toitu, sest tunnistame ja meenutame nii, et meie igapäevane toit on Jumalalt tulev arm. Toidu õnnistamise palve on see mis eraldab inimese loomast. 

Kui meie sõbral on mure, küsime, kas ta soovib, et palvetaksime tema eest. Ohkame Jumala poole siis, kui peame vastu minema tundmatule ning mõtleme tänumeeles kõikidele, kes meie eest on palvetanud ja palvetavad; eriliselt täname, et Jeesus palvetab meie eest.

Ärge muretsege - vaid palvetage, sest “Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda.” (Jk 5:16). Me saame iseendid ja kõik muu anda alati täie usaldusega Jumala hooleks, kes teab, tahab ja saab meid aidata!

Jeesuse õpetatud “Meie Isa” palvest näeme, et Jumal soovib, et räägiksime Temaga nagu laps isaga. Jumal teab, mida me vajame, kuid on väga selge, et Ta soovib, et ütleksime selle Talle ka välja, sest nii läheme Talle ligemale. On oluline öelda välja kuuldavalt (ka enesele), et Jumala nime tuleb hoida pühana; et Tema tahe on ülim ja tahame endid alistada sellele.

On väga väga tähtis, paluda andeks kõik eksimused ning anda andeks neile, kes meie vastu on eksinud ja taas meenutada, et nii nagu meie anname andeks, nii antakse meile!

Me ei jää püsima katsumustes ja kiusatustes, kui pole palunud Jumalalt jõudu ja kaitset selleks.  Nii mõnelgi päeval tuleb meil korduvalt hüüda. “Päästa meid ära kurjast!” ja tegelikult me ju isegi ei tea, kui paljudest kurjuse lõksudest Jumal meid päeva jooksul päästnud on.

Jumala päralt on viimselt iga riik, iga valitseja, kogu vägi ja võim - ja Talle kuulub kogu au! Ka seda peame jätkuvalt enesele meenutama.

Kaasaja maailmas ei hoolita enam jumalakartustest ega palju ka palvetamisest ning maailma olukord ja inimeste eluviis peegeldab seda. Aga kui usklikud lakkavad palvetamast, kui Jumala nime enam ei pühitseta maa peal nõnda nagu ka taevas - siis puruneb viimselt kõik kildudeks. Meie ülesanne on järekindlalt palvetada- et Jumala tahe teostuks, et Tema riik saaks rajatud - ja mõista, et kõik mida Ta laseb maa peal sündida, ei ole veel Tema tahe.