Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 6:16-23
Jeesuse mäejutlus16Kui te aga paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
17Aga sina, kui sa oled paastumas, siis võia oma pead ja pese oma nägu,
18et su paastumine ei oleks näha inimestele, vaid su Isale, kes on varjatud, ja sinu Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!
19Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad!
20Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta!
21Sest kus su aare on, seal on ka su süda.
22Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis.
23Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?
Jeesuse ajal oli kombeks oma paastumist avalikult välja näidata. Juudid praktiseerisid seda pidevalt. Variserid paastusid kaks korda nädalas, esmaspäeviti ja neljapäeviti. Ka Ristija Johannese jüngrid paastusid regulaarselt. Meie Issand ise paastus kõrbes nelikümmend päeva ja ööd. Aga kui paastumine oli nii igapäevane asi, miks Jeesus siis üldse selle teema üles võttis?
Nii palve kui paastu puhul peame hoiduma kiusatusest esineda teiste jaoks. Need, kes paastuvad teiste jaoks, muudavad paastu naeruväärseks. Paast hõlmab palju enamat kui söögist loobumine. See on vaimse arusaamise, tunnetuse või läbimurrete saavutamise vahend, see on Jumalale lähemale minek ja Talle ruumi andmine oma elus.
Paast ei ole negatiivne harjutus ja paastu puhul pole rõhuasetus söömisel ega söömisest hoidumisel. Paast on pigem pidu Jeesuses, kes on igavene Eluleib. Leivast loobumine ilma tõelise Eluleivata on mõttetu ja kutsub esile füüsilise ning vaimse alatoitumise.
Paastumise eesmärk on ennast distsiplineerida, alandada end Jumala ees, otsida Teda ning teadvustada endale enam teiste inimeste vajadusi. Mitte kunagi ei ole selle eesmärk isikliku vagaduse demonstreerimine.
Nende probleem, kes oma paastumist avalikult demonstreerisid, oli see, et nad esitlesid endid kui vaimulikult ülimuslikke, ning mõistsid kohut teiste üle, kellel paastumine (nende meelest) ei õnnestunud. Kui Ristija Johannese jüngrid tulid Jeesuse käest küsima, miks Tema jüngrid ei paastu (Mt 9:14), vastas Jeesus neile õigesti, et religioossed juhid olid paastumise eesmärgi ja põhjuse valesti määratlenud.
Selle peatüki salmides 1-18 käsitleb Jeesus annetamist, palvetamist ja paastumist kui vaimulikke distsipliine. Iseseisvate vaimulike tegudena on need kõik autentsed ja õigustatud, aga tuleb valvata, et me ei teeks neid iseenese upitamiseks või teistele ülevalt alla vaatamiseks - siis teeme tühjaks nende eesmärgi.
Jeesus hoiatab, et meie religioossed “tegevused”, sh ka vaimulikud distsipliinid, võivad märkamatult muutuda fromaalseks või silmakirjatsemiseks Tema aga igatseb, et liiguksime nende läbi Talle lähemale, saaksime veel enam sütitatud Tema armastusest ja sellest lähtuksid ka meie teod. Kui aga jätame enda osa tegemata, võime ilma jääda meile juba läkitatud läbimurretest, palvevastusest ja õnnistustest
Selle kommentaari autor: APÜ