Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jk 3:13-18
Maisest ja taevasest tarkusest13Kes teie seas on tark ja arusaaja? Las ta näitab hea käitumisega oma tegusid tarkuse tasaduses.
14Kui teie südames on aga kibedat kadedust ja riiakust, siis ärge hoobelge ega valetage tõe vastu!
15See pole ülalt tulev tarkus, vaid maine, hingelik, deemonlik.
16Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on kärsitust ja igasuguseid halbu tegusid.
17Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta.
18Rahutegijaile külvatakse rahus õiguse vilja.
Oma kirja alguses innustas Jaakobus meid paluma enestele tarkust. Tarkuse all Piiblis ei mõelda intellektuaalset võimekust või taiplikkust, vaid võimekust ja soovi elada Jumala tahte kohast elu. Loetud tekstis kirjeldab Jaakobus lähemalt, mis vahe on taevast tulnud ja inimlikul tarkusel.
Selles tekstilõigus Jaakobus nagu vastandaks taevase tarkuse tasaduse, leebuse ja head viljad eelmises kirja lõigus kirjeldatud kontrollimatu keele kurjale möllamisele. Seal jättis ta meid ahastuse paika: kes üldse suudaks oma keelt talitseda? Siin aga pakub ta vastuse: me ise ei suuda seda, aga keele talitsemine on siiski teostatav - Jumalalt tuleva abi, taevase tarkuse läbi.
Jaakobus oli isiklikult kokku puutunud ambitsioonikate, kuid riiakate ja kibedate õpetajatega, kes pidasid oma aktiivsust usuliseks tulisuseks. Ometi ei tulnud see tulisus Jumala Vaimust, sest sellel puudus peamine tunnus - leebus. Pigem oli see nende südames oleva kadeduse mask. Endi sõnul seisid nad “tõe” ja “puhtuse” eest, tegelikkuses toimisid aga lõhestamise vaimu mõjutusel, moodustades erinevaid vastanduvaid gruppe koguduse sees.
Jaakobus kinnitab, et taoline asi ei saa taevast pärineda, see ei ole Jumala antud tarkus vaid maine - sellele maailmale ja ajstule omane. Ta väidab nende õpetajate tegevuse viljade põhjal, et neid suunav vaim on deemonlik ja kuri, sest nende tegevus tekitas koguduses korratuse (Jk 3:8).
Jaakobus rõhutab, et tarkus väljendub tegudes (s 13), et selline nagu on meie süda, sellised on ka meie teod.
Ta annab terve nimekirja omadustest, mis aitab meil ära tunda Jumalalt tulevat tarkust. See nimekiri on väga sarnane Püha Vaimu vilja kirjeldusega (Gl 5:22-23).
Jumalalt tulev tarkus on puhas - inimene on siiras, kuuletudes Jumala juhtimisele, tema südame motiivid on puhtad ja pühad.
See on rahuarmastav (Õp 3:17; Hb 12:11) - selline tarkus toob kogudusse juurde rahu.
See on leebe, teistega arvestav (Fl 4:5; 1Tm3:3) - see ei võistle ega võitle.
See on alistuv - valmis õppima, korrigeeringuid aktsepteerima.
See on täis armu ja halastust ning head vilja - ta on helde, andev, mitte endale rebiv.
Viimaks on see tarkus erapooletu ja siiras, sest taolise inimese eesmärk on järgida Jumalat ja ta ei ole silmakirjalik.
Selle kommentaari autor: APÜ