Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jk 4:13-5:6
Hoiatusi enesekindlatele13Kuulge nüüd, kes ütlete: „Täna või homme läheme sellesse või teise linna ja veedame seal ühe aasta ning kaupleme ja saame kasu!”
14Teie, kes ei tea, missugune on homme teie elu! Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis see haihtub.
15Selle asemel et öelda: „Kui Issand tahab ja me veel elame, siis teeme seda või teist”,
16te kiitlete oma kõrkuses. Iga selline kiitlemine on kurjast.
17Kes oskab teha head, aga ei tee, sellele on see patt.
1Kuulge nüüd, rikkad, nutke ja ulguge oma tulevaste hädade pärast!
2Teie rikkus on pehkinud ja teie rõivad koitanud,
3teie kuld ja hõbe on roostes ning nende rooste saab tunnistuseks teie vastu ja sööb teie liha nagu tuli. Te olete kogunud tagavara viimseil päevil.
4Vaata, tööliste palk, mille te olete jätnud oma põldudel lõikajatele maksmata, kisendab, ja viljakoristajate karjed on tunginud vägede Issanda kõrvu.
5Te olete priisanud ja prassinud maa peal, nuumanud end tapapäeval,
6te olete hukka mõistnud õige ja ta mõrvanud. Tema ju ei hakka teile vastu.
“Kuulge nüüd!” - Jaakobus nõuab ühe spetsiaalse grupi tähelepanu nagu jutlustaja, kes tahab jõuda saali tagumiste pingiridadeni.
Selle tekstilõigu teemaks on rikkad ning nende tulevikuplaanid: milline võiks olla parim investeerimise strateegia? Milline investeering on kõige turvalisem (s 13). Taolise kavandamise juures on kaks võtmetegurit (s 14): esiteks, pole teada, mida tuleviku toob (meenuta suuri majanduskriise!) ja teiseks, hea tervis ja pikk eluiga ei ole kellelegi garanteeritud.
Tekstis mainitakse fraasi, mida kristlaste keskel kuulda võib: “Kui Jumal lubab” (“Kui Issand tahab” s 15). See on meeldetuletus, et iga uus päev meie elus on kingitus Jumalalt, mitte inimõigus. See ei tähenda, et poleks mõtet planeerida - karjääri või puhkust, finantse või pereasju. Aga igal hommikul tuleks oma plaanid panna Jumala ette - ja kui Tema tahab tuua muutusi, on see Tema eesõigus, mis tuleb meile ainult õnnistuseks.
Edasi “kaevab” Jaakobus sügavamale, manitsedes: ole aus (s 17)! Ära jookse selle vaikse hääle eest oma südames, mis näitab, mida tegelikult peaksid oma jõukuse, aja ja võimetega tegema. Ära ole teadlikult hoolimatu!
Ja siis põrutab ta otse: "Teie rikkad!” (s 1) hoiatades Jumala kohtu eest neid, kes jõukuse suurendamise pärast kasvatavad majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust. Ta ei kõhkle avameelselt hukka mõistmast rikkuse kuhjamist maksmata töötasude arvelt ja ülekohtuste seaduste rakendajaid. Sest jõukus võib oma olemuselt olla kõikehävitav.
Aga kas need rikkad, kellega ta riidleb on koguduse sees või väljapool? On see hoiatus koguduseliikmetele või inimestele Rooma ja juudi kogukonnas, kelle keskel kogudus püüdis ellu jääda? Või hoopis julgustus neile koguduses, keda rikkad ekspluateerisid? Julgustus, et Jumal on kuulnud ohvrite hädahüüdu ning rikaste tasumisepäev on ligi (s 1,4,5)? Et vaestel on lootust.
Paljud lääne inimesed ei taju, et nad kuuluvad tegelikult maailma kõige rikkamate inimeste hulka, kuigi ei oma miljoneid. Pealegi lõhe vaeste ja rikaste vahel aina kasvab. Kui tahame saada allahindlust, kas küsime sealjuures, et kas toote tegijatele on makstud õiglast töötasu? Ja kui paljud asjad, mis enne olid meie jaoks erilised, on nüüd muutunud rutiinseks luksuseks? Kui palju mõjutab raha meie valikuid tegelikult?
Kõige olulisem Jaakobuse sõnul on mõista millises ajas me elame. Me elame "viimseil päevil", mis tähendab, et aega on väga vähe jäänud; et kogu meie tähelepanu peab olema suunatud vaid kõige oulisemale. Millal viimati küsisid Jumalalt, millele peaksid andma oma aja ja energia?
Rikkus ei ole patt. Otsustav on see, mida me sellega teeme ja mida see teeb meiega.
Selle kommentaari autor: APÜ