Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jk 5:13-20
Palve väest13Kui keegi teie seast kannatab kurja, siis ta palvetagu! Kui kellelgi on hea meel, siis ta laulgu tänulaule!
14Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel.
15Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles, ja kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks.
16Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda.
17Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud piiskagi vihma maa peale.
18Siis ta palvetas taas ja taevas andis vihma ning maa laskis tärgata oma viljal.
19Mu vennad, kui keegi teist on ära eksinud tõest ning keegi pöörab ta tagasi,
20siis ta teadku: see, kes patuse pöörab ta eksiteelt, päästab tema hinge surmast ja katab kinni pattude hulga.
Head jutlused lõpevad sageli rakendusega: mida peaksime kuuldud sõnumiga peale hakkama.
Jaakobus ei ole siin erand. Ta annab terve nimekirja instruktsioone ja tegevusi, mis peaksid tulenema tema õpetusest ning kõik need on seotud palvetamisega.
Jaakobus rõhutab, et palvetamine on vajalik igas olukorras: abi ootamise (s 13), ülistuse laulmise (s 13), tervenemise (s 15,16) ja ülestunnistamise puhul. Jaakobus ei ütle: “Kui miski muu ei aita, siis palveta!” Selle asemel julgustab ta meid palvetama ärkvel olles ja magama heites, iseenda ja teiste pärast.
Jaakobus rõhutab palvetamist nii jõuliselt sellepärast, et ta on kogenud, et see toimib. Kui olen hankinud endale ilmastikukindla jope, siis julgen soovitada seda sõbrale vaid põhjusel, et olen kogenud, kui hästi see toimib. See on hoidnud mind soojas ja kuivana ka paduvihmas.
Täpselt samasugune kindlus on Jaakobusel palve osas. “ Haige inimese eest tehtud palve teeb ta terveks” ja “Õige inimese palve on väeline ja tulemuslik”. Et oma väidet veelgi kinnitada, viitab Jaakobus Eelijale, rõhutades, et Eelija ei olnud kuidagi erinev sinust ja minust. See oli tema palve intensiivsus, mis muutis olukorra.
Mõnikord on palvetamine isiklik, mõne probleemi pärast või hoopis millegi tähistamisel. Teinekord aga on see vaba ühine teenimine, kaasa haarates kõiki, koguduse juhtideni välja. See võib olla vastastikku oma vigade tunnistamine, mis avab tee tõelisele terviklikkusele.
Jaakobuse viimased sõnad rõhutavad, et meil kõigil on vastutus üksteise ees: hoida oma suhted korras, hoida need juurdunuina usus.
Selle kommentaari autor: Brian Radcliffe