Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 29:1-14
Jaakob teenib Laabanit Raaheli ja Lea pärast1Ja Jaakob läks teele ning jõudis hommikumaa poegade maale.
2Ta vaatas, ja ennäe, väljal oli kaev. Ja vaata, sealsamas, selle kõrval, lebas kolm lamba- ja kitsekarja, sest sellest kaevust joodeti karju; kaevu suul aga oli suur kivi.
3Kui kõik karjad olid kogunenud sinna, siis veeretati kivi kaevu suult, joodeti lambaid ja kitsi ning seati kivi tagasi oma paika kaevu suul.
4Ja Jaakob küsis neilt: „Vennad, kust te olete?” Ja nad vastasid: „Me oleme Haaranist.”
5Siis ta küsis neilt: „Kas tunnete Laabanit, Naahori poega?” Ja nad vastasid: „Tunneme küll!”
6Ta küsis neilt: „Kuidas ta käsi käib?” Ja nad vastasid: „Hästi! Ja näe, sealt tuleb tema tütar Raahel karjaga.”
7Ta ütles: „Vaata, päike on alles kõrgel, pole veel aeg karja kokku ajada. Jootke loomi ja minge söötke neid!”
8Aga nad vastasid: „Me ei saa, enne kui kõik karjad on koos. Siis veeretatakse kivi kaevu suult ja me saame joota lambaid.”
9Kui ta alles nendega rääkis, tuli Raahel oma isa karjaga, sest ta oli neid hoidmas.
10Ja kui Jaakob nägi Raahelit, oma ema venna Laabani tütart, ja oma ema venna Laabani karja, siis Jaakob astus ligi ja veeretas kivi kaevu suult ning jootis oma ema venna Laabani lambaid.
11Siis Jaakob suudles Raahelit, tõstis häält ja nuttis.
12Ja Jaakob andis Raahelile teada, et ta on tema isa sugulane ja Rebeka poeg; ja Raahel jooksis ning teatas oma isale.
13Ja kui Laaban kuulis sõnumit oma õepojast Jaakobist, siis ta jooksis temale vastu, kaelustas ja suudles teda ning viis ta oma kotta; ja ta jutustas Laabanile kõik, mis oli sündinud.
14Siis ütles Laaban temale: „Sa oled tõesti minu luu ja liha!” Ja ta jäi tema juurde kuuks ajaks.
Jaakobi poolt Jumalale antud tõotus Peetelis (1Ms 28:20-22) viitab ühest küljest kahetsusele ja ärevusele mida mees oma põgenemisteel oli kogenud, teisalt aga väljendab tema otsust Jumala pakkumine vastu võtta: Teda usaldada ja tunnustada.
See oli äärmiselt tähendusrikas tollastele kuulajatele: just äsja kuulsid nad kuidas Jumal Peetelis esmalt Aabrahamile antud tõotust ka Jaakobile laiendas: “ma olen sinuga ja hoian sind kõikjal kus sa käid” (1Ms 28:15). Jumal pakkus oma ligiolu ja kaitset Jaakobile küsides: kas sa tahad, et ma oleksin ka sinu Jumal? Jaakob tahab, ning võtab Jumala pakkumise vastu ning peaaegu kohe näeme, kuidas seesama tõotus hakkab tema elus realiseeruma!
Peale pikka ja kurnavat teekonda jõuab koduigatsust põdev Jaakob oma onu maadele, täpsemalt reisi sihtkoha lähedal asuva kaevu juurde. Kõrbelises Lähis-Idas on kaevud tohutu tähtsusega - nii eluspüsimiseks, kui ka ühiskondlike ning perekondlike kohtumispaikadena. Jumal oli sõna pidanud, Jaakob oli turvaliselt pärale jõudnud - kaevu juurde, mis on talle nii otseses, aga ka sümboolses tähenduses varustuse paik, sest seal oli: vesi, karjad, toit, perekond ja lõpuks leiab Jaakob sealt isegi naise!
Selle kaevu juurest algas Jaakobile täiesti uus eluetapp, mille vältel sai ta mitu suurt ja valusat õppetundi unistuste ja suhete valdkonnas, ning mis omamoodi peegeldasid talle tagasi kavaldamise kibedaid vilju.
Pane tähele kuidas muidu nii petliku ja riukaliku Jaakobi iseloom sammsammult muutuma hakkab: kõigepealt suutis ta väljuda ema kontrolliva mõju alt, seejärel kohtus isiklikult Jumalaga ja sõlmis Temaga usalduslepingu. Viimaks teeb ta onust oma usaldusaluse - ilma, et meest veel õieti tunneks..(s 14)
On üsna tõenäoline, et Jaakob oli väga väsinud ja näljane, ometi on ta esimene tegu Haaranisse jõudes kohalike aitamine nende töös. Kaevusuud kattev kivi oli kohale jõudnud karjastele äraveeretamiseks liiga suur ja nad pidid ootama teisi karjaseid… Jaakob aga läheb karjastele appi ja saab kivi eemaldades hakkama muljetavaldava vägiteoga, ega puhka enne, kui ta onu lambad on joodetud.
Jaakob töötab hoolega, et olla Laabanilt saadud sooja vastuvõtu vääriline. Nüüd tahab ta asju sirgelt ajada.
Selle kommentaari autor: APÜ